Tõnu Mertsina: kaupade ekspordi languse taga peamiselt Venemaa turg
Väliskaubandusstatistika järgi vähenes kaupade eksport novembris 1%, import aga 3%. Eestist kaupade ekspordi muutust mõjutas novembris peamiselt Venemaa-suunalise väljaveo vähenemine, kommenteeris Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Mertsina sõnul tuleb samas arvestada, et väliskaubandusstatistika numbrid sisaldavad ka reeksporti, mille osakaal kaupade ekspordis Eestist on üsna suur. "Täpsema pildi Eesti päritolu kaupade ekspordist annab töötleva tööstuse ekspordiindeks, mille järgi kasvas kaupade väljavedu novembris 6%," lisas Mertsina.
Kõige enam tõmbas väliskaubandusstatistika järgi kaupade eksporti Eestist langusesse mehaaniliste seadmete ning põllumajandussaaduste ja toiduainete - peamiselt piima ja piimatoodete ning jookide väljaveo vähenemine Venemaale. "Kuna mehaanilised seadmed on valdavalt reeksport, siis nendel olulist mõju Eesti majandusele ei ole," selgitas Mertsina.
Kaupade ekspordi langus Venemaale novembris süvenes ning ulatus 35%-ni aastases võrdluses. Lisaks Venemaale vähenes kaupade eksport rohkem veel Lätti ja Soome.
Eksport Soome vähenes möödunud aasta novembris 6%, kusjuures langus oli suhteliselt laiapõhjaline. Ligikaudu kolmandik langusest tuli elektrienergia ekspordi vähenemisest. Lisaks sellele oli suurema mõjuga veel metallide ja metallitoodete, mööbli ja elektroonikatoodete väljaveo vähenemine.
Kõige enam kasvas novembris kaupade eksport Rootsi, Hollandisse, Hispaaniasse ja Kanadasse. "Valdav osa Rootsi suunalisest ekspordikasvust tuleb elektroonikatoodetest. Ilma elektroonikata oleks eksport Rootsi languses. Ekspordikasvu Hispaaniasse toetas peamiselt elektroonika, eksporti Hollandisse aga mineraalsed kütused, peamiselt põlevkivikütteõli," ütles Mertsina.
Novembri väliskaubanduse numbreid mõjutasid ka ühekordsed tehingud teraviljaga. Näiteks Iraagi suunal oli ekspordi languse juures tegemist 2013.aastal teravilja ühekordse suurtehingu (-15 mln eurot) mõju taandumisega. Samal ajal toimus möödunud aasta novembris ühekordne teravilja väljaveo suurtehing Saudi-Araabiasse (+20 mln eurot).
"Kokkuvõtteks, Eestist kaupade ekspordi muutust mõjutas novembris peamiselt Venemaa-suunalise väljaveo vähenemine, samal ajal kui elektroonikatoodete väljavedu, peamiselt Rootsi, oli tugeva positiivse mõjuga. Ilma elektroonikata oleks kaupade ekspordi langus tunduvalt sügavam," rõhutas Mertsina.
Elektroonikatoodete väljaveo kasv ei ole tema sõnul otseselt seotud Rootsi majandusolukorraga, kuna suur osa suunatakse sealt edasi teistesse riikidesse.
"Vaatamata majanduslangusele ning sisenõudluse vähenemisele Soomes meie kaupade eksport põhjanaabrite turule möödunud aasta 11 kuu jooksul keskmiselt ei vähenenud. Kuigi Soome majandus jääb ka sel aastal tõenäoliselt langusesse või kasv on vaid marginaalne, peaks sisemajanduse nõudluse ehk eratarbimise ja investeeringute langus tasapisi taanduma," rääkis Mertsina, lisades et kasvu ilmselt siiski oodata ei ole.
Läti ja Leedu majanduskasv Mertsina hinnangul järgmisel aastal küll marginaalselt paraneb, kuid nende riikide suunal on Eestist reekspordi osakaal suhteliselt suur ning sellevõrra mõju kogumajandusele tagasihoidlikum. Venemaal majanduslangus aga süveneb ning impordinõudlus halveneb veelgi, mistõttu idaturule ekspordivõimaluste paranemist lähiajal oodata ei maksa.
"Eesti ettevõtete ekspordimahud on suhteliselt väikesed ning hinnatase Põhjamaade ja Lääne-Euroopa riikidega võrreldes veel madalam, mis aitab turgu leida ka nõrgema nõudluse juures. Uute eksporditurgude otsimine Eestis tõenäoliselt intensiivistub, mis aitaks ettevõtetel oma ekspordikäivet parandada. Samas liiguvad tõenäoliselt uutele turgudele ka teiste riikide Venemaaga seotud tarned, mis muudavad konkurentsikeskkonna mõnevõrra kitsamaks," prognoosis Mertsina.
