Kreekal tuleb septembriks maksta Euroopa Keskpangale 6,6 miljardit eurot, IMF-le 2 miljardit ning lühiajaliste võlakirjade eest veel 10 miljardit. Euroala rahandusministrid olid nõus avama Kreekale 15,5 miljardi suuruse abiprogrammi, tingimusel, et pensionikulusid vähendatakse ja makse tõstetakse. Pärast pikki läbirääkimisi esitasid möödunud nädala neljapäeval (25.06) kreeditorid Kreekale järgmised kompromissettepanekud:

Esiteks, soovisid krediitorid, et Kreeka tõstaks 2022. aastaks pensioniea 67. eluaastani. Kreeka viimaseks piiriks jäi aga 2025. aasta.

Teiseks, nägid võlausaldajad ette, et Kreeka käibemaksu osakaal SKP-st suureneks 1% võrra. Valitsus oli nõus aga kõigest 0,93%-se maksuga.

Samuti pakuti välja kolmekihiline käibemaks - enamus kaupu maksustatakse 23%-ga, elekter ja hotellid 13%-ga ning ravimid, raamatud ja teatripiletid samuti alandatud käibemaksuga. Probleemseks osutus saarte käibemaksusoodustuse kaotamine, millega peaminister Tsipras nõus ei olnud.

Kolmandana, soovisid krediitorid ettevõtete tulumaksu tõsta seniselt 26%-lt 28%-le. Kreeka valitsuse plaani järgi pidi see tõusma aga 29%-ni.

Kompromiss ja referendum

Kompromisside tegemisel lähtub Syriza oma peamisest valijaskonnast - pensionärid ja vaesed - seetõttu ei saa Tsipras pensionikulusid vähendada. Tasub märkida, et pensionikulude osakaal SKP-st on näiliselt kõrge, sest Kreeka majandus on alates 2010. aastast ligikaudu veerandi võrra vähenenud.

Arvatavasti ei nõustutud krediitorite tingimustega, sest Kreeka vajab tulevikus veel üht abiprogrammi, mis tähendaks järgmisi tingimusi. Valitsuse seisukohalt oli nõudmistele järeleandmise asemel lihtsam korraldada referendum ja teada saada, kas rahvas on nõus krediitorite tingimustega. (Juuni keskel soovis 56% elanikkonnast jääda euroalale.)

Kui rahvas on valitsusega sama meelt ning ei nõustu krediitorite tingimustega, oleks Tsiprasel suurem mandaat ja vastuseis jätkuks, mille tagajärg oleks Kreeka maksejõuetus ning võib-olla ka euroalast lahkumine.

Abi Kreekale

Kreeka väljavaated on halvad, sest viimase 12 kuuga on riigist välja viidud 64 miljardit eurot, mis on ligikaudu kolmandik aastasest SKP-st. Samuti on vähemalt 6. juulini Kreeka pangad suletud ning kehtestatud on kapitalikontroll.

Pühapäeval otsustas Euroopa Keskpank (EKP) jätkata Kreeka pankadele erakorralise likviidsusabi andmist mahus 89 miljardit eurot. 1. juulil võib EKP otsustada mahtu suurendada. Erakorralist likviidsusabi väljastatakse EKP nõusolekul. Kui kreeka ei maksa täna (30.06) IMF-le 1,6 miljardit eurot, ei toeta IMF enam abiprogrammi jätkumist. Seejärel otsustab Euroopa Keskpank, kas likviidsusabi jätkata - ilmselt oodatakse otsusega kuni referendumini.

Mõjud Eestile

Eesti väliskaubandusmahud Kreekaga on marginaalsed (eelmisel aastal vaid 0,06% Eesti kaupade ekspordist ja impordist). Märkimisväärsed pole ka välisinvesteeringuid. Kreeka maksejõuetus ei ohusta ka Eesti EFSF-i kaudu antud laenude tagasimaksmist - tagasimaksekohustus on alates 2022. aastast ja eeldatavasti on Kreeka majandus selleks ajaks jalad alla saanud.

Kartma ei pea ka kaudseid mõjusid - Euroopa Liit on valmistunud Kreeka euroalalt lahkumisega seotud riskidega tegelemiseks. Euroopa Keskpank käivitas suuremahulise varaostuprogrammi, mis pehmendab maksevõimetusega tekkivat ahelreaktsiooni ja võimalikku finantskriisi. Positiivne on ka see, et erasektori ja rahvusvaheliste investorite portfellides on vähem Kreeka riigivõlakirju kui varem ning Euroopa pankade seotus Kreekaga on väike. Samas ei saa mööda vaadata Kreekaga seotud ebakindlusest Euroopas ja selle negatiivsest mõjust majandusele.