Tõnu Mertsina: toiduainete hinnad kasvavad endiselt
Toiduainete hinnakasv on paaril viimasel kuul kiirenenud, nentis Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina - maailmaturul aeglustus veebruaris toiduainete hindade langus 2 protsendini, möödunud aasta teisel poolaastal vähenesid maailmaturul toiduainetehinnad aga 4,5 protsenti.
Kõige enam hoidsidki Mertsina sõnul veebruaris tarbijahindade kasvu üleval 2,4 protsenti kallimad toiduained. Samal ajal käituvad üksikute toidutoorainete hinnad väga erinevalt: kui näiteks piimahindade kasv kiirenes 31 protsendini, siis teraviljahindade langus aeglustus 19 protsendini.
"Teraviljahindasid aitab madalal hoida eelmise aasta suur saak, sellest kogunenud varud ja suurem eksport. Piimahindade kasvu peamiseks põhjuseks on piimatoodete nõudluse suur kasv mitmetel tärkavatel turgudel, peamiselt Hiinas ja Venemaal," selgitas Mertsina.
Mertsina märkis, et toiduainete hinnalangus maailmaturul aeglustub, peamiseks põhjuseks tootmisest suurem nõudlus. "Samas sõltuvad toiduainete hinnad väga palju ka ilmastikust. Ebasoodsad ilmastikuolud võivad vähendada tootmist ja tõsta põllumajandussaaduste hindasid, eriti puudutab see teravilja."
Lisaks toiduainetele pidurdas veebruaris inflatsiooni alanemist tugevamalt juba kolmandat kuud kallinenud alkohoolsete jookide ja tubakatoodete hinnakasv.
"Nende toodete hinnakasvu andis muuhulgas oma panuse aasta algusest taas tõstetud alkoholi- ja tubakatoodete aktsiisimäärade kergitamine, kuigi olulist baasiefekti ei tekkinud, sest aktsiise tõsteti ka eelmisel aastal," ütles Mertsina.
Tarbijahindade kasvu aeglustumine jätkus juba kaheksandat kuud järjest. Aastases võrdluses kasvasid hinnad 0,6 protsenti ja kuises võrdluses 0,1 protsenti.
Kõige enam tõmbas hinnakasvu allapoole aastases võrdluses 4 protsendi võrra odavam kodudesse jõudnud elekter ning ligi 5 protsenti odavam soojusenergia. Kokkuvõttes vähenesid eluasemega seotud hinnad 1 protsendi võrra, mis jätab tarbijatele rohkem ruumi kulutamiseks mujal. Elektrihinna languse põhjuseks on nii eelmisel aastal elektrituru avamisest tekkinud kõrgema elektrihinna võrdlusbaasi taandumine, kui ka 13 protsenti võrra odavam elektri börsihind. Elektri börsihind vähenes aastases võrdluses juba kolmandat kuud järjest. Kuises võrdluses alanes elektrihind isegi 15 protsenti.
Elektri börsihind alanes kogu Põhjamaade elektriturul. Siiski oli Eestis elektri börsihind (34,76 EUR/MWh) Põhjamaade regioonis kõrgeim (Lätis ja Leedus oli hind Eesti omast oluliselt kõrgem). Käikuantud Eesti ja Soome elektriturgusid ühendav EstLink2 merekaabel integreerib Eesti elektrituru paremini Läänemere piirkonna elektrituruga, parandab elektrisüsteemi varustuskindlust ning aitab meie elektrihindadel alaneda lähemale Soome madalamatele tasemetele. Lisaks vähendab Elering aprillist võrgutasu, mis peaks kodudesse jõudnud elektrihinda veelgi mõnevõrra alandama.
Tarbijahindade kasvu aeglustas ka viimastel kuudel Eestis müüdava mootorikütuse hinnalanguse süvenemine. Veebruaris oli mootorikütus aastases võrdluses 4,6 protsenti odavam. Maailmaturu toornafta hind eurodes oli aga isegi 8 protsenti odavam. Ühest küljest mõjutab eesoleval perioodil maailmaturu naftahinda arenevate turgude aeglasem kasv ja sellest tulenevalt veidi nõrgem nõudlus. Teisest küljest on sellel aastal oodata OPEC riikide naftatoodangu ning selle ekspordi suurenemist. Lisaks Liibüale ja Iraanile peaks naftatoodang suurenema ka Põhja-Ameerikas, kus on viimasel ajal tehtud palju investeeringuid naftatootmise uude tehnoloogiasse. Suurem naftatootmine peaks sellel aastal maailmaturu naftahindasid allapoole tooma.
"Meie prognoosi kohaselt alaneb naftahind praeguselt ligi 108 USD-lt barreli kohta 105 USD-ni. Samas on naftahinnad väga tundlikud geopoliitilistele kriisidele. Peamiseks ohuallikaks on jätkuvalt Lähis-Ida. Venemaa ja Ukraina konflikti eskaleerumine eelmise nädala lõpus kuni selle nädala esmaspäevani tõstis maailmaturul naftahindasid, kuid need on uuesti allapoole liikunud," ütles Mertsina.
Maailmaturult sisseostetud toorainete hindu on aidanud madal hoida ka tugev euro.
Ootuspäraselt on sideteenuste ja kaupade hindade tugev langus hakanud taanduma. Veebruaris aeglustus nende hinnalangus juba kolmandat kuud järjest ja ulatus 7 protsendini (möödunud aastal vähenesid sideteenuste ja kaupade hinnad ligikaudu 10 protsenti). Telekommunikatsiooniettevõtete kasumid on viimastel aastatel vähenenud (möödunud aasta viimasel kvartalil oli siiski juba korralik kasumite kasv), mistõttu on nende teenuste ja kaupade hinnalanguse aeglustumine ootuspärane.
