"Peamine risk on täna Kreeka. IMFi üks maksetähtaeg on ukse ees. See makstakse ära, aga siis tuleb juba järgmine peale. Kreeka probleem on see, et nad on püksirihma juba pingutanud, aga neil puuduvad peale turismisektori majanduse muud mootorid," rääkis Palm.

Palmi sõnul on Kreekal selgelt liiga palju sotsiaallubadusi - nad peavad iga kuu nende tõttu välja käima ligi 1,5 miljardit eurot, pensionid on seal kolm korda kõrgemad kui Eestis. 

"Kus on aga see, kust raha tuleb?" küsis Palm.

Nordea panga peaökonomist ütles ka, et üheks Euroopa riskiks on see, et mis saab siis, kui rahatrükk ükskord läbi saab. Kas investeeringud on selleks ajaks käima saadud? Esimesed märgid on tema sõnul julgustavad.

Suurte Euroopa riikide osas oli Palm positiivselt meelestatud: Hispaania näitab eriti tublit kasvu, seda nii investeeringute, ekspordi kui ka eratarbimise osas. Ka kinnisvaras liigub seal juba suurem raha ja julgemad on sinna taas investeerinud.

"Sakslane on jällegi kaua säästnud, aga nüüd on nad kenasti tarbima hakanud. Seal on tööpuudus rekordmadal ja nad vajavad lisatöökäsi. Kui neil läheb hästi, siis varsti läheb ka teistel Euroopa riikidel hästi," oli Palm kindel.