Eestil tooraine ressursid suures osas puuduvad, siseturg on väike ja peame vaatame peamise kasvuallika - ekspordi ja seda toetavate  reformide poole. Fakt on see, et üha globaliseeruvas maailmas toetab avatus laiemas mõttes kindlasti riikide dünaamilisemat arengut läbi suurema innovatsiooni, rahvusvahelise kaubanduse rolli ja globaalse konkurentsivõime kasvu. 

Tervikpildi mõttes tasub majandusavatuse näitajaid kõrvutada muude majandusvõimsust, - potentsiaali ja paindlikkust iseloomustavate näitajatega. Näiteks globaalmajanduses üha suuremat mõjuvõimu haaravad BRIC riigid, India ja Hiina, omavad indeksis alles 120-ndat ja 137-ndat kohta. Panustades majanduse reformidesse, mis aitaks ka antud edetabelis tõsta, võiksid majandushiiglased olla pigem veelgi edukamad ja stabiilsema arenguga riigid. Samas on selle kasvuteguri avastanud enda jaoks üha rohkem arenevaid riike. Nimelt globaalmajanduse majandusvabaduse indeks on viimasel ajal tõusnud just arenevate riikide tulemuste toel.

Eesti omab indeksis 11-ndat kohta. Täpne pjedestaali koht kas siis 9-s või 11-s ei olegi edetabelite puhul niivõrd oluline. Võib-olla tähtsam on see, et indeksi esi 20-s leiame mitmeid meile sarnase majandusstrateegiaga riike, kelle reformidest ja edu taganud lahendustest on õppida. Kahtlemata on oluline olla ära märgitud positiivses võtmes. Indeksi 20-ne esimese riigi seas on Euroopa riigid, mis valdavalt juhivad ka konkurentsivõime edetabelites.

Uues olukorras, kus majanduskasvu napib, tuleb riikidel oma võimalusi maksimaalselt ära kasutada. Tuleb tõdeda meil pole väikese riigina palju muid valikuid. Avatud majandusega ja ekspordist sõltuvatel riikidel tuleb kogu aeg panustada rahvusvahelisse atraktiivsusesse.