Tõnu Palm: palgad peavad Soome palkadele pidevalt järele rebima
Nordea peaökonomist Tõnu Palm leiab, et Eesti palgatase peab kasvama, et mitte Soome palkadele liigselt alla jääda.
Kõrgem palgatase takistab inimeste, eelkõige noorte väljarännet parema palgatasemega riikidesse ning riigil jäävad tulevikus vabamad käed võõrtööjõu sissetoomise reguleerimisel.
Loomulikult ei teki kõrgemapalgalised töökohad iseenesest, vaid neid aitavad luua välisinvesteeringud, mille ligimeelitamisele peab riik endiselt aktiivselt kaasa aitama.
Palmi sõnul peame muutuma Euroopa kaardil nii atraktiivseks, et suudame ligi meelitada töökohti loovat (ja eksporti arendavat) väliskapitali, mille headeks näideteks on seni olnud ABB, Ericsson ja mitmed teised Eestis kanda kinnitanud välisettevõtted.
"Milliseks kujuneb Tallinn versus Helsingi, Stockholm? Kui me suudame keskkonda atraktiivsemaks teha, siis tuleb siia ka rohkem välisettevõtjaid. Hoiame makromajanduse stabiilse, soodustame ettevõtlust, siis see toob raha juurde," sõnas Palm.
Ühest küljest on tähtis tööjõu olemasolu, teisest küljest tööjõu kvaliteet. Spetsialistide ettevalmistuses on tähtis roll haridussüsteemil, mis peab ettevõtjatega käsikäes tööjõuturule tooma vajamineva kvalifikatsiooniga inimesi.
Välisinvestorid otsivad Palmi sõnul muude tingimuste kõrval tööjõudu, mis on konkurentsivõimeline hinna ja kvaliteedi suhtelt rahvusvahelises mastaabis.
"Eesti hinnatase on suures pildis veel soodne, selles pole küsimus. Kui kasvab tööjõu pakkumine, kvalifikatsioon ja tootlikkus ettevõtjate poolt nõutud valdkondades, siis meelitab see ligi ka välisinvestoreid," lausus Palm.
Näiteks väljarändegi hea külg on, et paljud inimesed tulevad tagasi kontaktide ning teadmistega. "Tegemist ei ole seega üdini negatiivse nähtusega," sõnas Palm.
Kui Eestil õnnestuks väljaränne mingil moel peatada ja kõrgemapalgalisi töökohti tekitada, siis kas see päästaks võõrtööjõu sissetoomisest või tuleb demograafilisi suundumusi arvestades töökäsi igal juhul sisse tuua?
"Nagu kõrge lisandväärtusega ettevõtjate käest kuuleme, siis pigem nagu ei oleks sellest pääsu," nentis Palm. "Eeskätt on puudus kõrgemapalgalisest võõrtööjõust, kuid samas vajame ka spetsialiste nagu keevitajaid jne."
Tulevikus võib Palmi sõnul kasvada võõrtööjõu nõudlus ka madalama lisandväärtusega ettevõtete seas - kui tööpuudus langeb alla struktuurse taseme (NAIRU - non-accelerating inflation rate of unemployment).
Ökonomist rõhutas, et kui me seame eesmärgiks reaalse konvergentsi ehk heaolu jätkusuutliku kasvu näiteks Euroopa edukamate riikide suhtes, siis vajab majandus pidevalt uuenduskuuri, et toetada kõrgemat lisandväärtust loovate töökohtade arengut.
"Siit edasi areneb aga pandora laegas, kus tuleb leida juba kompleksseid töötavaid lahendusi mitme distsipliini lõikes. Euroopas laiemalt on küsimus selles, kas noortele luuakse piisavalt uusi töökohti, mis lubaks kõrget heaolu. Kus on lihtsad ja kiired lahendused? Ei ole. Konkurents on globaalne ning Euroopa ja Eesti vajavad heaolu kasvuks uusi investeeringuid, arengut ja töökohti. Euroopa Komisjonil on mitmeid huvitavaid initsiatiive selles valdkonnas," lausus Palm.
"Alustõed on väga lihtsad ja elementaarsed. Jätkusuutlikuks majanduskasvuks saavad palgad kasvada ainult siis, kui kasvab tootlikkus. Kui tõstame palgad lakke ja läheme populismi teed, lubades valijatele katteta lubadusi, kaovad tulevikus ka Eesti edu taganud investeeringud."
