Tõnu Palm: väiksem palgakasv on otstarbekam
"8,8-protsendiline palgakasv ületab Eesti majanduse potentsiaalset kasvukiirust ja seda eriti olukorras, kus välisturud ei kasva lähiaastail oma võimete piires," ütles Nordea Panga Eesti peaökonomist Tõnu Palm BNS-ile. Selline kasvutempo tema hinnangul paratamatult aeglustub, küsimus on selles kuivõrd jõuab ettevõtlussektor kohaneda antud kiire tempoga.
Rootsis kasvas palk buumi aegadel keskeltläbi ligikaudu 3,5-protsendilises tempos ja praeguseks on palgakasv kahanenud 1,5-2 protsendile, võrdles Palm, kelle sõnul tuleb Eesti kiirem palgakasv paranevast tööturust, konvergentsist ja sellest, et kriisiajal tehti Eestis läbi ka palgalangused, sellal kui Rootsis kasvas palk ka kriisiajal 2-protsendilises tempos.
"Loomulikult eksisteerivad suured palgalõhed Euroopa riikide vahel ja mitmel riigil seisab ees raske kohanemine, sest aastaid on kasvatud võla arvel. Eesti ei ole kindlasti mitte selles grupis," kommenteeris ta.
Kui majanduse tasakaal püsib paigas peegeldab palgatõus heaolu kasvu, mis on positiivne. Kerge palgasurve motiveerib tegema ka struktuurseid reforme ja suunab ettevõtteid efektiivsemalt majandama ja lisandväärtust tõstma. Peame muutuma odavama tööjõuga riigist ikka euroala keskmise suunas. Selleks peab muutuma aga samaaegselt majanduse struktuur, töö sisu, arenema kvaliteetse tööjõu pakkumine, tõi Palm välja.
"Kui keskendume vaid palgakasvule on oht tagasilöökideks. Hea kui need korrektsioonid toimuvad sujuvalt. Arvestades, et Põhjamaade majandused on taastumas, jagub eesolevatel aastatel ka Eesti jaoks majanduskasvu. Reaalpalgad saavad kasvada lähiaastail 4-protsendilises tempos," rääkis analüütik.
