Tööandja soe käepigistus jätaks nii mõnegi töötaja Eestisse

 (47)
Tööandja soe käepigistus jätaks nii mõnegi töötaja Eestisse
käepigistusScanpix

Minna või mitte minna, küsib kolmandik eestimaalasi Eestist lahkumise mõtteid mõlgutades. Õnneks teostuseni neist rõhuv enamik ei jõua.

Põhjuseid, miks minnakse, on mitmeid, kuid üks, millest vähem räägitud, on tööandja otsene suhtumine või lihtsalt oskamatus suhelda ja selgitada toimuvat. Kui veel lisandub madal palk või veel hullem - palgaga vassimine, ei maksa oodata, et töötaja palehigis rassides aegade paranemist ootama jääb. Milleks katsetada, kui enamik probleeme laheneb tõotatud maale jõudes iseenesest. Ehk läheb nii.

Siiski, ka tööandjad võivad ajas meelt muuta ning seda eriti siis, kui selgub, et töötajaid tänavalt juurde võtta ei olegi nii kerge. Pealegi saadakse aru, et lihtsam on maksta korralikule töötajale kõrgemat palka, kui pidada tema asemel tööl kahte "laisklooma". Isegi kui see töö on kõige tavalisem töö, seda enam.

Levinud mantra on, et ettevõtte peamiseks eesmärgiks on teenida kasumit. Muu kipub selle taustal justkui tagaplaanile jääma. Nii must-valgelt ei saa aga maailma tänapäeval enam võtta ning paljud ettevõtjad on sellest ammu aru saanud.

Aga, kes veel ei tea, siis viimane aeg on tõsta pilk kasumilt ning märgata ettevõtte töötajaid - kui vaja, patsutada õlale, kui vaja, rääkida palgast, kui vaja, siis selgitada, miks on palk selline ning kuidas see kujuneb.

Seotud lood:

Antud mõtte ärgitajaks oli kolmapäeval Äripäeva poolt korraldatud Gaselli konverentsil üles astunud Büroomaailma kaupluseketi omanik ning tegevjuht Jüri Ross, kes rõhutas ettevõtjatele esinedes, et palgatemaatikat ei tohi mingil juhul karta ega pead liiva alla panna, sellest tuleks ausalt rääkida.

Kui inimesed tahavad Soome eeskujul rohkem palka saada, siis tuleb Rossi sõnul hakata selgitama, kus seisnevad probleemid, kuidas kujuneb kasum, miks ei saa Soome tasemel palku maksta, miks tuleb osa kasumist investeerida jne, jne, sest siis ei jookse inimesed nii kergelt ära, ei hääleta jalgadega.

Büroomaailmas töötab 110 töötajat, nendest 70 on müüjad. Müüja amet on teoreetiliseltki vaadates üks lihtsamaid, millega võiks end võõral maal alustusekski sisse seada.

Tööandjate liidu uuringu järgi on müüja palk koos lisatasudega Eestis keskmiselt 619 eurot. Büroomaailmas on üle 10 aasta töötanud müüjate palk Rossi sõnul üle 900 euro, 5-10 aastat töötanutel 750 eurot. Värskelt tööle tulnud saavad oma ala keskmist palka. Ross tõdes, et tal oleks häbi maksta alla oma ala keskmise. Paarkümmend eurot päevas - mida selle eest saab.

Ross maksaks töötajatele veelgi enam, kuid kulude-tulude kalkuleerimine näitab, et siis tuleks poed mingil hetkel kinni panna.

"Ma tahaks olla tööandja, kes suudab oma inimestele - räägin lao- ja müüjate tasandist - maksta kuni poolteist korda rohkem palka kui teised, siis on mul valikuvõimalus, siis jäävad töötajad pikkadeks aastateks minu juurde ja nad on profid," lausus ta.

Igati tervitatav mõtteavaldus ja ei usu, et leiduks töötajat, kellel ei oleks meeldiv sellist mõtet kuulda või kas või pelgalt siit lugedagi.

Vabariigi sünnipäevagi eel on tore soovida rohkem mõistmist ning selgitamist ja vähem ülbust. Asjad vajavad lahti seletamist ning parem on töötajatele selgitada ise, kui oodata, et kaastöötaja, meedia või sugulased-tuttavad seda oma vaatevinklist teevad.

Tööandja on töötajale väga lähedane ning väga oluline partner, olulisem kui kusagilt kaugusest hõikuv poliitik või mõni muu asjapulk, ning kui ta suudab töötajaga suhted korras hoida, siis võibolla töötaja ei plaanigi ära minna ja võibolla, jah võibolla, lepib ka väiksema palgaga.