Tööandjad hädas ebakorrektsete tööotsijatega

Tööotsijate puhul on diplomi puudumisest suuremaks probleemiks suhtumine.

„Pooled neist, kellega lepitakse töövestlus kokku, ei ilmu kohale," ütleb Renrekon Tradingu juht Veiko Tamm, kes müüb vett säästvaid dušiotsikuid. "Telefonis on paljud indu täis, lepid kohtumise kokku, kuid töövestluse aja saabudes helistatakse: ei saa tulla, kas homme sobib? Järgmine päev helistatakse uuesti: ikka ei saa tulla, kas homme sobib?"

„Ega see jutt ei tule mulle üllatuseks," ütles elamute tootmisega tegeleva AS-i Kodumaja juhataja Lembit Lump, kes ütleb oma kogemusele tuginedes, et tema arvates ei ole suurim probleem Eesti tööturul mitte diplomid, koolitused ega ümberõpe, vaid distsipliin, täpsus, vastustunne. „Töökultuur laiemalt," sõnab Lump. „Ühele osale pole olukorra tõsidus veel kohale jõudnud, aga ilmselt on tegu lihtsalt lastetoa küsimusega. Kui inimesed ikkagi on lohakad ja laisad, siis poole aastaga suhtumist ei muuda."

CV-Online'i turundusjuhi Raimo Matvere sõnul on tööpuuduse kasv küll suurendanud kandideerijate arvu, aga mitte kvaliteeti. „Lohakus algab CV-de vormistamisest kuni kokkulepetest mitte kinnipidamiseni," lisas Matvere.

Põhjuseid võib-olla mitmeid. Kriisiajal jõuab tööturule ka neid, kes on paarkümmend aastat juba Nõukogude ajast saadik ühes firmas töötanud. Nende jaoks on tööotsimine esmakordne kogemus ja nad lihtsalt ei oska. Teisalt on ikkagi väga palju ka hoolimatust ja üleolevat suhtumist. „Meri on ikka veel põlvini," nentis Matvere.