Renditöö puhul on tegu kolmepoolse suhtega. Kui klassikalises töösuhtes osaleb kaks poolt - töötaja ja tööandja -, siis renditöö puhul ilmub kolmanda osapoolena kasutaja-ettevõtja. Kogu edasine töö käib viimase juhtimise ja järelevalve all. Praegu makstakse maksud rendiettevõtte tegevuskohas, mis võib olla mõni teine Euroopa riik, kust käiakse Eestis tööl. Kui aga seal maksud pahatahtlikult tasumata jäävad, pannakse tulumaksuseaduse muudatusega see kohustus Eesti ettevõttele.

Nii Kaubandus-Tööstuskoda kui Tööandjate Keskliit leiavad, et maksude kogumisega seotud eesmärk on õige, kuid eelnõu on koostatud kiirustades ning ettevõtjatele jäävad eesmärgid ebaselgeks.

Tööandjate Keskliidu maksunõunik Raul Aron ütles ERR-ile, et pole ka kuidagi seletatud, kuidas eelnõu oleks kooskõlas rahvusvahelise maksuõigusega.

"Kuidas välditakse topeltmaksutamist, kuidas peatöövõtja või renditööjõu kasutajaettevõte Eestis saab kontrollida, kuidas on maksud makstud? Analüütiline pool, millist probleemi eelnõuga lahendatakse, on sellest seletuskirjast puudu," märkis Aron.

See ettevõtja, kes kasutab siin näiteks Poolast toodud renditööjõudu, pole kindel, et ettevõte, kust ta omale töötaja rendib, maksaks tööjõumakse korrektselt.

"Kui ostetakse mõnda teenust sisse, siis kõik toimetavad heas usus, et maksud on makstud ja partnerid teevad oma tööd seaduskuulekalt. Teise liikmesriigi ettevõtte täpsest plagaarvestusest ja palgamaksude arvestusest ei ole lihtsalt infot ja seda pole ka võimalik kusagilt saada. Ettevõtted ei ole kohustatud seda ka avalikustama," sõnas Aron.