Tööandjad lasevad Mart Helme välistudengite liistule tõmbamise plaani sõelapõhjaks. Muuhulgas võib see mustalt töötamise vohama panna

 (315)
Arto Aas
Arto AasFoto: Madis Veltman

Eesti Päevaleht kirjutas täna, kuidas Mart Helme (EKRE) juhitav siseministeerium soovib kehtestada välistudengitele piiranguid, mille suhtuvad nii ettevõtjad kui haridusministeerium kriitiliselt. Ka tööandjate keskliit laseb plaani sõelapõhjaks.

"Töötamisele piirangute kehtestamine võib pigem tuua kaasa mitteametliku töötamise riski suurenemise, mis omakorda kasvatab riigi administratiivset koormust," ütleb keskliidu juht Arto Aas täna siseministeeriumile saadetud kirjas, mis puudutab hiljuti kooskõlastusringile saadetud välismaalaste seaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise eelnõud, mis muudaks kolmandate riikide tudengite elu Eestis tunduvalt keerulisemaks.

Eesti Päevaleht kirjutas täna, et eelnõus torkavad enim silma kolm punkti. Esiteks see, et välistudengile lubatud tööaega soovitakse vähendada tavapäraselt 40 tunnilt 16-le. Teiseks see, et neile ei tohi maksta keskmisest palgast vähem, ja kolmandaks muutub pereliikmete kaasa või järele toomine oluliselt raskemaks.

Esimese mure põhjenduseks väidetakse, et välistudengid pidavat õppimise kattevarju all kippuma Eestis töötama. Teise puhul märgitakse, et välisüliõpilased ei tohiks hakata tööle madalapalgalistel kohtadel. Kolmanda muudatuse tagant paistab kartus, et tudengiga tuleb kaasa trobikond muiduleivasööjaid. Ühtegi konkreetset arvu ei ole eelnõus esitatud.

Seotud lood:

Jätab mulje kallutatusest

"Eelnõu järjepidevust ja sisemist loogikat arvestades oleks julgeoleku riski pidanud välja tooma ka siin (nagu keskmise palga nõude kirjeldamisel), kuid kahjuks seda tehtud ei ole, mis jätab mulje põhjenduste kallutatusest ja ekspertsuse puudumisest," lisab Aas tööandjate seisukohti väljendavas kirjas.

Ka ütleb ta, et eelnõus puudub analüüs ja sisuline argumentatsioon ka miinimumtundide (16 tundi nädalas) põhjuse kehtestamiseks. "Eelnõus ei ole toodud selgeid statistikale või uuringutele tuginevaid põhjendusi, miks tahetakse asuda helgete peade Eestisse õppima ja tööle asumist piirama, mõningad selgitused piirangute õigustamiseks on täielikult ebaõnnestunud," kirjeldab ta.

Tööandjate nimel toonitab Aas, et välistudengite Eestisse meelitamine on nii siinse majanduse kui haridusasutuste huvides, kes peavad muuhulgas välistudengite toel katma riiklikust alafinantseerimisest tingitud puudujääke. "Eesti riik peaks otsima võimalusi, kuidas olla välistudengite ja talentide jaoks atraktiivne sihtriik, mitte välja mõtlema uusi takistusi nende siia tulemisel," nendib ta.

Eesti tööandjate keskliit on nõus, et spetsialiste koolitades tuleb silmas pidada tööturu vajadusi. "Tuleb ka tõdeda, et Eestis on järjest suurenev töötajate puudus, seda enam tuleks teha selleks, et siin õppinud välismaalased, kes on juba kohaliku ühiskonnakorraldusega tuttavad, saavad anda oma panuse siinsele tööturule," märgib Aas.

Tema sõnul on tööandjad seisukohal, et töötamine aitab välismaalasi integreerida ühiskonda ning seega oleks neil peale õpingute lõpetamist oluliselt lihtsam leida Eestis püsivat töökohta. "Seda enam, et arvestades välismaalasest töötajatele kehtestatud palgakriteeriumi, eeldavad tööandjad, et sellise palga küsijal on olemas ka töökogemus," rõhutab Aas.

Töötamine kõigile vajalik

Ta märgib, et töötamise võimaldamine on oluline kõigi osapoolte jaoks – nii tudengite, tööandjate, ülikoolide kui ka riigi jaoks. "Eesti peaks olema huvitatud eelkõige andekatest välisüliõpilastest, kuid kõikidel õppijatel ei ole võimalik aastate kaupa elada säästudest või vanemate kulu," sõnab Aas.

Ta märgib, et tulevased tudengid teevad oma valiku Eesti ülikoolide kasuks ka selle järgi, missugused on siin stipendiumid ja võimalused töötamiseks. "Kui stipendiumi ei saada, siis on tudengil valik – kas koguda raha õppimiseks või siin töötada. Enamik tudengitest peab üsna loomulikuks töötamist õppimise ajal – esiteks soovitakse rohkem kogemust ja teiseks katta oma kulud."