Tööandjad on juba võtnud töötajatest vabanemiseks kasutusele nii ähvardused kui muud otsitud põhjused vallandamiseks

 (285)
Tööleping.
Tööleping. Foto: Karin Kaljuläte

Tööõiguse juristi Katrin Martise sõnul on viimased nädalad eriolukorraga seonduvalt toonud kaasa erinevaid probleeme töösuhetes. Kõrgel kohal on ka ähvardused ja muud otsitud põhjused töötajast vabanemiseks. Näiteks süüdistatakse töötajat usalduse kaotuses või varguses.

Viimase kuu jooksul on HUGO.legal (endine Eesti Õigusbüroo) juristid abistanud 130 inimest seoses tööõigusega. Võrreldes eriolukorra eelse ajaga on rohkem probleeme seoses palga alandamise ning koondamistega, samuti otsivad tööandjad põhjuseid töötajatest vabanemiseks.

HUGO.legal tööõiguse juristi Katrin Martise sõnul on peamiste põhjuste seas, millega töötajad on viimastel nädalatel juristi poole pöördunud, nii ähvardused ja otsitud põhjused töötajast vabanemiseks – töötajaid süüdistades töötajaid usalduse kaotuses, varguses jne –, kui ka asjaolu, et tööandjad vähendavad töötajate palkasid (TLS § 37 lg 1), kuid ei vähenda töömahtu või nõuavad palgata puhkusele minekut.

Ka valmistab töötajatele muret töösuhete lõpetamine, millest saadakse teada alles pärast töötamise registrisse tehtud kannet. Ühtlasi ei maksta tööandjad hüvitisi ega ka töötasusid välja, kuigi töölepingu viimasel päeva on tööandjal selleks kohustus (TLS § 84). Soomes töötavatele eestlastele, kes on sundpuhkusele määratud, ei tasuta palka tööga kindlustamata aja eest (TLS § 35 järgi tuleb tasuda).

Seotud lood:

Juristi poole on pöördutud ka seoses vallandamistega kõikvõimalikel põhjustel, mis haakuvad TLS § 86 ja § 88 sisuga. Ka nõuavad tööandjad töötajalt omal soovil lahkumisavaldust, kuigi see peab olema töötaja initsiatiiv ja tahe, mitte tööandja. Muret tuntakse ka koondamiste pärast, kuigi need on enamjaolt õigesti vormistatud.

Juristide sõnul ei ole varasemalt sellist olukorda olnud ning valmis ei olnud selleks ei inimesed ega ka seadused. Tänases keerulises olukorras on raske nii tööandjatel kui ka töövõtjatel ning varasemast enam on vaja paindlikkust ning teineteise mõistmist. Katrin Martis soovitab nii tööandjatel kui ka töötajatel säilitada lugupidamine ning teineteise mõistmine ja kõik töökorraldust puudutavad kokkulepped fikseerida kirjalikult.

"Lühidalt võiks öelda, et täna ei ole mitte nõudmiste aeg, vaid pigem leppimise ning mõistmise aeg – kui tööandja on raskustes, siis tuleb seda mõista ka töötajatel ning leida mõistlikud kokkulepped keerulise olukorra üleelamiseks. Riik on täna tuge pakkumas mõlemale poolele ning eriolukorra toetusmeetmed leevendavad kindlasti pingeid," lausus tööõiguse jurist.

Samas tõdes ta, et täna tuleb ette palju olukordi, kus raskused on töösuhted niivõrd keeruliseks muutnud, et juristide abile loodavad nii tööandjad kui ka töötajad. Juristina soovitab ta hilisemate arusaamatuste vältimiseks kõik töösuhteid puudutavad kokkulepped – olgu need siis ajutised või püsivamad –, sõlmida kindlasti kirjalikult. "Nii on hiljem oluliselt lihtsam vaidlusi lahendada," lisas Martis.

HUGO.legal (endine Eesti Õigusbüroo) on jagamismajandusel põhinev õigusabiplatvorm, mis tänu nutikatele tarkvaralahendustele suudab turuhindadest kordades soodsamat õigusabi pakkuda. HUGO OÜ pakub koostöös justiitsministeeriumiga Eestis elavatele inimestele õigusabi ka riigi finantseerimisel.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!