Tööandjad: sõidupäeviku pidamise halduskulu ületab mitmekordselt laekuva maksutulu

 (18)
Tööandjad: sõidupäeviku pidamise halduskulu ületab mitmekordselt laekuva maksutulu
Foto: Karli Saul

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi veetava nullbürokraatia projekti raames sõidupäevikute kaotamise mõtte esitanud tööandjate keskliit on hinnanud, et see säästaks ettevõtetele arvestuslikult 60 miljonit eurot aastas.

Liidu analüütiku sõnul tugineb see number liikmete hinnangutele, arvestusega, et ühe firmaauto sõidupäeviku täitmisele kulutab keskmisest kõrgemat palka teeniv töötaja keskmiselt ühe tunni nädalas.

Sellele lisandub raamatupidajate töö üksikute sõidupäevikute info koondamisel, arvete ja maksekviitungite jagamisel ja nii edasi.

Seega on tööandjate keskliidu hinnangul seadusemuudatust väga vaja, kuna ettevõtjate sõiduarvestuse ja raamatupidamisega seonduv halduskulu ületab mitmekordselt tööandja sõiduautode erisoodustuselt laekuvat maksutulu.

„Meie põhisoovitus rahandusministeeriumile on olnud, et uus erisoodustuse süsteem oleks võimalikult lihtne ja pettuseid mittevõimaldav. Samuti oluliselt madalama maksukoormusega kui praegune 256 eurot kuus, et vabatahtlik maksulaekumine oleks võimalikult suur,“ vahendus liidu pressiesindaja Gea Otsa.

Vähenev halduskoormus

Selline süsteem suurendaks liidu hinnangul nii maksutulu, kui vähendaks riigi ja ettevõtja halduskoormust. „Mäletatavasti vähenes sõiduautode erisoodustuselt maksude tasumine järsult, kui aastal 2009 erisoodustuse määra kahekordistati,“ lisas Otsa.

Seotud lood:

Rahandusminister Sven Sester kommenteeris täna, et praegu analüüsitakse ministeeriumis, kuidas muuta ettevõtluses kasutatavate autode erakasutuse maksustamist kasutajatele tänasest lihtsamaks, sealhulgas kaotades nende autode puhul sõidupäeviku pidamise nõue.

„Olen seda teemat arutanud ettevõtlusorganisatsioonidega ja nende arutelude pinnalt on selge, et tänane seadus pole kavandatud moel rakendunud. Ühest küljest on süsteem keerukas, teisalt on segakasutuses (töö- ja erasõidud) autosid märksa rohkem kui neid, millelt makse tasutakse,“ põhjendas Sester.

Lahenduse otsimisel ollakse Sesteri sõnul võetud eelduseks, et eesmärk pole eelarvetulu kasvatamine, vaid lihtsam ja paremini järgitav maksuarvestus selliste autode puhul.

Sesteri tänase väljaütlemise põhjal võib Otsa järeldada, et kuna ainult ettevõtluses kasutatavate sõiduautode arvestus muutub tulevikus hoopis keerulisemaks, siis võit päris 60 miljonit ei ole.

Praegu on osaliselt erasõitudeks kasutatavaid M-kategooria sõiduautosid, mida erisoodustus puudutab, ligi 50 protsenti.