Sotsiaalmaksumiinimumi kaotamine vähendaks ca 20 000 juba töötava inimese maksukoormust ja lisaks looks stiimuli veel 5000-10000 inimese palkamiseks Eestist, kel praegu on keeruline tööd leida. Sihtgruppideks, kelle tööandja peab sotsiaalmaksu sageli kuumääralt tasuma, on töötud noored, pensionieelikud, pikka aega tööturult eemal olnud inimesed, eelkooliealiste laste vanemad ning teatud paindlike ametialade ja kohakaaslusega töötajad (nt treenerid, massöörid).
Mis on teiste riikide praktika?
Sageli tuuakse sotsiaalmaksulae negatiivseks näiteks Läti juhtumit, mis pole kuigi õnnestunud näide, kuna Lätis kehtestati sotsiaalmaksulagi majanduskriisis 2010. aastal, mil eelarvetulu niikuinii vähenes ja uusi töökohti loodi vähe. Eelarvetulude saamiseks lõpetati lae rakendamine juba kahe aasta pärast, mistõttu ei antud selle mõju avaldumiseks ka piisavalt aega. Teiseks probleemiks Läti puhul oli see, et lagi kehtestati ca 4,5-5 keskmise palga tasemele, mis võib olla liiga kättesaamatu tase, et mingit olulist mõju avaldada. Aga lätlased olid siiski siin tublimad kui eestlased - ühena paljudest meetmetest ettevõtluse hõlbustamiseks katsetasid nad ka sotsiaalmaksulage. Sotsiaalmaksulagi on kehtestatud paljudes riikides, mh Austrias, Tšehhis, Saksamaal, Kreekas, Itaalias, Luksemburgis, Hollandis, Slovakkias, Hispaanias, Rootsis, Kanadas, Iisraelis, Mehhikos ja Türgis.
Kuigi peaminister on tõstnud ettevõtjate abiga valimiste teemaks vaid ühe tööandjate kolmest sotsiaalmaksuettepanekust, kiidame me siiski ka selle initsiatiivi eest. Ja nüüd polegi muud kui sooviks jõudu ja kindlameelsust meie ettevõtjatele, kes riigikogusse pürivad ning peaministrile, keda on tabanud ettevõtjate valgustus - tehke ära! Tehke nii, et sellel oleks ka mõju.