Tööandjad: valitsus jätkaku europingutusi
Nendest oluliseimaks tuleb pidada eelkõige Euroopa Liidu liikmesriikide usalduse kaotust Eesti majanduse suhtes tervikuna, mis viib väliskapitali lahkumiseni Eestist ning uute võimalike välisinvesteeringute kaotamiseni. Eesti väljajäämisele eurotsoonist järgneb riigireitingu tõenäoline alandamine, mis läbi kõrgenenud laenuintresside pärsib investeeringuid veelgi.
Välisraha väljavool ning siseturu nõrkus omakorda kasvatab eelarvedefitsiiti ning sunnib valitsust leidma täiendavaid tuluallikaid kõrgemate maksude näol, mille tagajärjel väheneb ka siseturul tegutsevate ettevõtete investeerimisvõimekus. Olukord tööturul halveneb jätkuvalt ning oluliselt suureneb pikaajaliste töötute arv ja koosseis: lootusetu töötu seisundisse langevad ka kõrgema kvalifikatsiooniga töötajad, mille tulemusena võib oodata nende väljarände massilist kasvu. Tööpuuduse kõrge tase pärsib veelgi sisenõudlust, mis lükkab edasi majanduskasvu taastumist.
Kokkuvõttes kasvab oluliselt risk, et riigis tekib 2010. aasta esimeses pooles likviidsuskriis, mis sunnib valitsust pöörduma abi saamiseks Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) poole. Tuginedes Lätis näitele tähendab laenu võtmine IMF-st veelgi valulisemaid kärpeid ning kokkuvõttes majandusliku stagnatsiooni jätkumist pikema perioodi jooksul.
Tööandjate Keskliidu hinnangul on liitumine eurotsooniga 2011 aastast võimalik, kuna eelarve kriteeriumi täitmine on endiselt valitsuse ja riigikogu võimuses. Juhul, kui lubatud tähtajast otsustatakse taganeda, kaotab Eesti võimaluse liituda eurotsooniga enne teisi Balti riike ning sellega lastakse käest oluline eelis välisinvesteeringute taastekkimiseks. Juhul, kui vajalikud eelarvekärped lükatakse 2010 aastasse, osutub peamiseks liitumistakistuseks taas eelarvekriteerium (Eesti Panga hinnangul tähendab eurotsoonist väljajäämine Eestile juba lähiaastail miljarditesse kroonidesse ulatuvaid saamata jäävaid maksulaekumisi). Juhul, kui liituda otsustatakse 2013 aastal või veelgi hiljem, võivad kättesaamatuks osutuda juba teised kriteeriumid (nt inflatsioonikriteerium), mille täitmisel on valitsusel ning riigikogul vähene mõjuvõim.
Tööandjate Keskliit on korduvalt rõhutanud vajadust kärpida riigieelarvet ulatuslikumalt, kui seda on siiani tehtud. Eesti Panga äsja avaldatud hinnangul peaks valitsus eearvekriteeriumi sisse mahtumiseks kärpima veel kuni 3 miljardit krooni. Tööandjate Keskliit peab tõenäolisemaks siiski vajadust kuni kaks korda suurema kärpe järele. Selleks on alles jäänud peamiselt neli võimalust, mida tuleks kasutada üheskoos:
1.Valitsemiskulude kavandatust veelgi jõulisem vähendamine. Riik peaks seadma eesmärgiks kohese ning erasektoriga võrreldava jooksvate kulutuste vähendamise. Algatada tuleks nii riigiasutuste kui kohalike omavalitsuste arvu oluline vähendamine koos tugiteenuste ühtlustamise ning teeninduskvaliteedi tõstmisega. Võrdluseks: rahandusministeeriumi andmetele tuginedes on Eestis 242 riigiasutust võrrelduna 80 riigiasutusega Soomes. Kohalike omavalitsuste üldvalitsemiskulud Eestis on 2003 aastast 2007 aastani kasvanud oluliselt kiiremini kui nende kogukulud (vastavalt 136 ja 67 protsenti), ulatudes keskmiselt 14 protsendini kogukuludest (võrreldes Skandinaavia riikide 7-9 protsendi üldvalitsemiskulude tasemega).
2.Sotsiaalsfääri kulude vähendamine. Tööandjate Keskliit on korduvalt juhtinud tähelepanu, et Eestis laialt levinud laustoetused ei ole piisavalt sihistatud, koormates sellega ebamõistlikult riigieelarvet ning jättes tegelikud abivajad vajaliku toetuseta. Arvestades, et pensionide ostujõud on deflatsiooni tingimustes suurenenud, siis esmajoones tuleks piirata eri- ja soodustingimustel väljamakstavate pensionidega kaasnevaid kulusid ning kaotada tulumaksusoodustused vanaduspensionidelt.
3.Mittemaksuliste tulude suurendamine. Eelarve defitsiidi mahutamiseks kolme protsendi sisse SKP-st tuleks kaaluda mittemaksuliste tulude (nt riigiettevõtete dividendid) maksimaalset võtmist riigieelarvesse.
4.Otseste maksude tõstmine. Eesti pikaajaline eelarvepoliitika peab lähtuma põhimõttest, et valitsussektori kulud peavad olema kaetud reaalselt laekuvate maksutuludega. Seega ei saa eelarvedefitisiidi vähendamisel täielikult kõrvale heita ka võimalust otseste maksude suurendamiseks, eelkõige üksikisiku tulumaksu näol. Tulumaksu mõningase tõstmisega kaasnev kahju konkurentsivõimele on kindlasti väiksem negatiivsetest mõjudest, mis kaasnevad europüüdluste luhtumisega või riigi võlakoormuse kasvuga.
Tööandjate Keskliidu hinnangul tähendaks kergekäeline loobumine eurost ettevõtjate ootuste petmist, kuna liitumise nimel on tööandjad leppinud paljude konkurentsivõime seisukohast
