Tööandjad viirusest: töötajate kojujäämist kergekäeliselt lubada ei saa

 (90)
Ametiühingud: esimeste haiguspäevade hüvitamine on praegu eriti tähtis
Arto Aas
Arto AasFoto: Madis Veltman

Terviseamet loodab, et koroonaviiruse levikupiirkondadest - praegu eelkõige Hiinast ja Põhja-Itaaliast - reisilt tulnud töötajad saavad tööandjaga kokkuleppele töötada kaks nädalat kodust. Kuid päris igas tegevusvaldkonnas ei pruugi see siiski võimalik olla. Tööandjate arvates oleks vajalik riigiga kokku leppida, kuidas fikseeritakse töölt puudumine ja kes kompenseerib kulud.

„Paljudes töökohtades rakendatakse painduvat tööaega. Seega teatud sektorid saavad mõnda aega kenasti hakkama, kui töötaja teeb kaugtööd. Kuid töökohtades, kus inimene peab olema kohal, võib see tähendada kas osalist või täielikku töö seiskumist," ütles Eesti kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts. „Olukorras, kus töö täielikult seiskub, on keeruline mistahes ettevõtjal."

Mida see siis tähendab? Näiteks Luminor soovitab hiljuti Itaalias või Aasias käinud töötajatel kaks nädalat kodust tööd teha. Panga kommunikatsioonijuht Karel Hanni kinnitas, et töötajatele on meelde tuletatud tavapäraseid gripihooajaga seotud soovitusi, kuidas end viiruste eest paremini kaitsta. Samuti seda, et haigussümptomite ilmnedes tuleks koju jääda.

Viiruse Euroopasse jõudmine oli tegelikult ette teada ja on loogiline, et nüüd hakkavad inimesed haiguse pärast rohkem hirmu tundma. Kaubandus-tööstuskoja soovitus on võtta asja rahulikult ja teha otsuseid kaalutletult, rääkis Palts.

Tööriistad on riigil

Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas ütles, et kõige rohkem infot ja tööriistu selliste olukordade lahendamiseks on riigil, mitte üksikisikutel või ettevõtetel.

„Praegu pole veel näha põhjuseid, miks töötajad peaksid massiliselt koju jääma. Seda ei saa ka kergekäeliselt lubada, sest kannatada saavad nii tavapärane majandustegevus kui ka avalikud teenused. Kui nüüd riik otsustab, et nähtavate sümptomiteta töötajad võivad koju jääda, tuleks see protseduur, ajaraam ja rahastamine selgelt kokku leppida," nentis Aas. „Muu hulgas tuleb kokku leppida, kuidas fikseeritakse töölt puudumine ja kes kompenseerib kulud. Riik võiks selles olukorras võtta enda peale nende haiguspäevade kompenseerimise, mis tavaolukorras on tööandjate kulu."

Haigekassa selgitab, et kuna riigis ei ole välja kuulutatud karantiini, siis kehtib hetkel endiselt tavapärane haiguslehe hüvitamise kord - tööandja alates 4. päevast ja haigekassa edasi alates 9. päevast. Karantiini/eriolukorra väljakuulutamisega saavad arstid välja kirjutada ka karantiini haiguslehti, mille alusel hüvitaks haigekassa 7 päeva järjest.

Ametiühingud: soodustust hüvitusele kasutab vähe ettevõtteid

Ametiühingute juht Peep Peterson sõnas aga, et praeguses olukorras on esimeste haiguspäevade hüvitamine töötajatele olulisem, kui kunagi varem. "Kuigi maailmapraktika näitab, et koroonaviiruse näol ei ole tegu üliohtliku viirusega, tuleb selle mõjusid kontrolli all hoida. Peab olema tagatud, et viirusekahtlusega töötajad saaksid jääda koju ja ravida ennast tervenemiseni. Seetõttu on esimeste haiguspäevade hüvitamine töötajatele olulisem, kui kunagi varem.

Maksusoodustused selle hüvitusele kehtivad juba mitu aastat, aga reaalset rakendamist on seni leidnud vähem kui pooltes ettevõtetes. Hüvitise maksmine on tänastes oludes esiteks inimlik, aga teisalt hädavajalik suurema nakatumislaine ärahoidmiseks. Sellega kaitseme nii inimesi kui ärisid. Samas kutsun töötajaid hüvitist kasutama vastutustundlikult ning põhjendatud nakatumiskahtlustest teavitama kiirabi numbril 112," rõhutas Peterson.