Tööandjate ja riigikogu majandusdebatt: majanduskriisi ületamine nõuab jõupingutusi
„Majanduse kiire jahtumine Eestis ja sügisel lahvatanud maailma finantskriis on kasvatanud ulatusliku majanduskriisi võimalikkust. Eesti praegune areng järgib võrdlemisi täpselt 1990-ndate nn Põhjala majanduskriisi eskaleerumise stsenaariumi,” rääkis Maripuu.
„Pankade laenuportfellide kvaliteet on lühikese ajaga kiiresti halvenenud ja kasvavat trendi arvestades süvendab see veelgi pankade võimet ja soovimatust anda välja uusi laene.”
Positiivse märgina tõi Maripuu välja, et võrreldes aastataguse ajaga on avaliku sektori seisukohad majandusarengute osas oluliselt muutunud ja kurss euro kasutuselevõtuks on muutumas Eesti lähituleviku põhieesmärgiks. Samas ei ole tema sõnul veel lõplikult aru saadud, kui suurt pingutust see majanduskriisi kestel nii era- kui ka avalikult sektorilt nõuab.
„Halvenevate majandusnäitajate taustal pole küsimus mitte selles, kas Eestis tekib valitsussektori eelarve defitsiit, vaid kui ulatuslikuks see kujuneb,” märkis Maripuu. „Eelarvedefitsiidi hoidmine Maastrichti kriteeriumis ette nähtud piirides nõuab mitmel järgneval aastal jõulisi kärpeid, mis kahjuks tabab pea eranditult kõike. Seda veel ei tunnistata, kuid vähemalt selles küsimuses peaks arusaamine ja koostöö nii eri poliitiliste jõudude vahel kui ka erasektoriga otsustavalt paranema.”
„Kui avalik sektor, valitsus ja kohalikud omavalitsused ei suuda kulutusi otsustavalt piirata, ei ole Eestis välistatud nn Läti stsenaariumi käivitumine, kus defitsiidi katmiseks tuleb taotleda välisabi,” märkis Maripuu. „See tõstatab välisinvestorite jaoks senisest märksa teravamalt Eesti usaldusväärsuse küsimuse, vähendab finantseerimisvõimalusi ja viib avaliku sektori veelgi järsemale kahandamisele,“ hoiatas ta.
Majandusarenguid analüüsis teise ettekandjana tööandjate keskliidu volikogu liige, Nordea Pank Eesti juhatuse esimees Vahur Kraft, kes seadis lähiaastate prioriteediks palgakasvu ühtlustamise tööviljakuse kasvuga. Juhul, kui palgakasv jääb ületama tööviljakuse kasvu, jääb Eesti eurotsooni ukse taha pikemaks ajaks. “Pankadevaheline usaldus taastumas, ent endiselt ei usalda pangad laenuvõtjaid. Seniks kuni ebakindlus Eesti majanduskeskkonna konkurentsivõime suhtes püsib, ei taastu majanduse vereringe ehk krediidid uute investeeringute tegemiseks ning sotsiaalsed probleemid saavad ainult süveneda,” märkis Kraft. „Prognoosin lähiaastateks tööpuuduse taset, mis jääb 10–18% vahele.”
Ettekannetele järgnenud vestlusringis jõuti üksmeelele, et finantskriisi arenemisel kohalikuks panganduskriisiks peab riik olema valmis kohalikele pankadele appi tulema.
Keskliidu volikogu esimehe Enn Veskimäe sõnul on kitsaskohaks ka Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutuselevõtt, mille rakendamine on juba kaks aastat viibinud: seda on pärssinud meie oma õigusaktide ja bürokraatia paindumatus. „Selleks, et ettevõtjad saaksid olemasolevad vahendid kiiresti kasutusele võtta, peaks riik vaatama üle tänased toetusstruktuurid EAS-i ja Kredexi näol ning looma nende kaudu ettevõtjatele täiendavaid võimalusi eurorahade kiireks kasutuselevõtuks, sealhulgas tagasiulatuvalt,” pani ette Veskimägi.
