Kaks korda aastas – kevadel ja sügisel – läbiviidav küsitlus on sisendiks tööjõuturul toimuvate muutuste ja nende mõjutegurite vahetule analüüsile. Esimene uuring pannakse kokku aprilli andmete põhjal ja selle tulemused avaldatakse juunis.

„Nii ettevõtjate kui ka riigi seisukohalt on tänasel päeval oluliste otsuste tegemisel puudu kiirest ja kogu Eestit hõlmavast palgainfost, mis iseloomustaks tegelikult tööjõuturul toimuvat,“ ütles keskliidu juhataja Tarmo Kriis. „Riigiametite poolt avaldatavad andmed palkade, väljamaksete ja kogutud maksude kohta on kasutatavad pigem makrotasemel – ettevõtete palgataset on nende põhjal keeruline korrigeerida. Puuduseks on andmete avaldamine ka suhteliselt pika viitajaga.”

Kriisi sõnul väärivad erasektoris palgauuringutega tegelevad firmad kindlasti tunnustust, kuid Eesti turul, kus väikeettevõtteid on palju, jäävad need uuringud sageli suurettevõtete ja Tallinna-keskseks.

Esimesse uuringusse valitud 10 palgatundlikuma ametiala andmetest piisab palgaturul toimuva kohta järelduste tegemiseks suuremale osale ettevõtetest. Valitud ametialad on: sekretärid, raamatupidajad, müüjad-kassapidajad, üldehitustöölised, veoautojuhid, tootmise lihttöölised, laotöölised, klienditeenindajad, arvutihooldajad ja varustajad. Edaspidi on kavas seda nimekirja pikendada.

Uuringutulemused annavad ülevaate valimi keskmisest töötasust ja palgavahemikust, põhipalga ja tulemustasu vahekorrast, pakutavatest soodustustest, samuti viimase kuue kuu jooksul toimunud ja kavandatavatest muutustest ametiala töötasude lõikes.