Tööandjate manifest riigiisadele: tööturg põleb. Riik ei tohi soodustada õpitud abituse teket

 (694)
Kuus olulist ettepanekut
Tööandjate manifest riigiisadele: tööturg põleb. Riik ei tohi soodustada õpitud abituse teket
Foto: Kollaaž

Eesti Tööandjate Keskliit avaldas täna oma veebis Tööandjate manifesti. Iga nelja aasta tagant välja antavas manifestis on Tööandjate nägemus tänasest Eesti riigi hetkeseisust ning ettepanekud, mis on adresseeritud riigile, töötajatele ja ettevõtjatele.

„3. märtsil 2019 valitakse Eestis Riigikogu. Lisaks isikutele valitakse seal ka programme, mille alusel sünnib koalitsioonilepe. Selle leppe põhjal tehakse järgnevateks aastateks otsused, mis mõjutavad meie kõigi elu ja mitte üksnes 2023. aasta valimisteni, vaid märksa kauem. See on põhjus, miks tööandjad sõnastavad ka 2018. aastal oma manifesti," ütles manifesti tutvustamisel Tööandjate Keskliidu volikogu esimees Tiit Kuuli.

Tööandjate joaks on nende valimiste kõige olulisem küsimus, kas valime arengu või saavutatu hoidmise? „Seda küsimust oleme küsinud eri sõnastuses korduvalt. Kas valime tundmatu, kuid lootusrikka tuleviku või parema eilse? Kas investeerime või jagame laiali? Kas teeme uusi asju või pigem ei tee? Kas ehitame noortele tuleviku-Eestit või nostalgia-Eestit? Julgustame kõiki manifesti lugejaid küsima neid ka poliitikutelt ning jälgima, kas programmid ja valimisloosungid lubavad arengut või olemasoleva hoidmist," lisas Kuuli oma kommentaaris.

Tööandjad teevad ettepanekuid neljas suuremas teemavaldkonnas - töösuhetes, riigi majandusarengus, maksudes ja hariduses.

Seotud lood:

Tööandjate manifestiga on võimalik tutvuda siin.

Nende valimiste kõige olulisem küsimus on meie arvates, kas valime arengu või saavutatu hoidmise?

Eestil läheb praegu hästi - maksud laekuvad (va need mis laekuvad Lätti), palgad kasvavad, start-up skeene on popp (põhjusega), elu tundub kui lill. Kuid samal ajal tehakse uusi investeeringuid vähe (nii siseriiklikke kui välisinvesteeringuid), töötajaid ei jätku, õpetajaid (eriti noori) ei jätku, Haigekassal terendab ees suur puudujääk, ettevõtjate kasumlikkus langeb majandusbuumist hoolimata, innovatsiooni panustamine ei kasva. Ka uusi projekte ei tule, sest kardetakse tselluloositehase saatust. Kõigele vastu olijate armee kasvab ja poliitikud kardavad neid. Ilma arendusprojektideta me aga mandume. On ainult aja küsimus, millal saabub uus majanduskriis. Tulemata ta ei jää. Kas me oleme selleks valmis?

Meil läheb tegelikult hästi tänu välisturgudele ja tööjõukriisile (paradoks). Kumbki ei kesta igavesti. Samas pole me oma konkurentsivõime huvides suurt midagi teinud. Elu on nagu kolmes põrsakeses, kus ehitame maja, mille suurem kriis meie pealt varsti ära puhub.

1. Kas teeme uusi asju või pigem ei tee?

Selle asemel, et Eestit konserveerida, tuleks panustada meie loodusvarade uurimisse, teaduskoolkondade loomisse ja arendamisse ning püsida maailma tipus kõrgtehnoloogilise ja keskkonnasäästliku tööstusega. Selle asemel püüame me aga kinnisilmi mitte midagi tehes oma juurikast kinni hoida ja anda maailmale sõnumit: Ärge segage meid! Tasa sõudmise metafoor maailmas konkurentsis püsimiseks ei sobi. Kui liiga pikalt sõuad, mädanevad mõlad ära. Ettepanek riigile: panustada teaduskoolkondade loomisse ja arendamisse ning loodusvarade uuenduslikku ja säästlikku kasutamisse. Soovitus tööandjatele: eesmärgistage oma ettevõtete arendustegevus ja panustage sellesse märksa rohkem kui seni.

2. Meie arvates on haridus tähtsaim kui kõik muu, sest inimeste tulevikuväljavaated sõltuvad enim nende haridusest ja õpioskustest.

Heaolu ei kasva selle pidevast ümberjaotamisest. Heaolukasvu eelsuseks on hea haridus ja oskused ning neile toetuv innovatsioon ja majandusareng. Ebavõrdsust ei pea meeleheitlikult likvideerima, see kasvab niikuinii koos tehnoloogia arenguga. Vaja on olla ebavõrdsuse võitjate poolel ja see ei sõltu tänapäeval enam kapitalist vaid teadmistest. Me peame tõstma õpetajate palgad nelja aastaga vähemalt 1,5-kordseks Eesti keskmise palgaga võrreldes, sest Eesti inimeste tuleviku kõige suurem määraja on nende teadmised ja oskused.

3. Fookuses inimene

Peame seadma oma rahvaarvu ja inimesed ning nende kestliku arengu kõigest muust ülimuslikuks. Riik ei jäta kedagi maha, aga ta ei tohi soodustada ka õpitud abituse teket.

Suurim vastutus muutuste eest lasub eelkõige töötajatel endil. Inimeste tulevikuväljavaated sõltuvad enim nende haridusest ja õpioskustest. Ettepanek tööandjatele: panustage oma töötajate tervisesse sportimisvõimaluste, tervisekontrolli, tervist hoidvate töötingimuste ja vajaduse korral ravivõimaluste pakkumise kaudu. See tasub end ära. Ettepanek riigile: ärge karistage maksudega tööandjaid, kes panustavad oma töötajate tervisesse.

4. Tööturg põleb

Eestis ei jätku enam tööinimesi, samas kasvab ebaseaduslikult töötavate ja nende välismaalaste hulk, kelle eest makstavad tööjõumaksud ei laeku Eestisse. On üha selgem, kui vajalik on leida rakendust nii Eesti eakatele kui ka vähenenud töövõimega elanikele.

Kaugema tuleviku nimel tuleb pöörata suuremat tähelepanu ka sündimusele ja perepoliitikale. Et tööturgu elavdada teevad Tööandjad ettepaneku kaotada kõikide spetsialistide (keskmisest kõrgemat palka saavate töötajate) sisserände piirarv, et soodustada nende Eestis ametlikult töötamist.

5. Halduskoormus ja riigireform

Majandusarengu ühe suurima takistusena näevad Tööandjad riigiettevõtluse kasvamist ja seda, et Eesti on muutumas oma seaduste ja eeskirjadega ettevõtjale üha ahistavamaks ning õiguskeskkonna ebastabiilsus peletab investoreid.

Tööandjad teevad ka ettepaneku leppida kokku riigireformi pikaajalisemas sisus, eesmärkides ja ajakavas ning vähendada avaliku sektori poolt pakutavate teenuste hulka ning selle kaudu avaliku sektori töötajate arvu kümne aasta jooksul vähemalt 3000 inimese võrra aastas.

6. Avatus

Meie hinnangul on Eesti avatus maailmale arengu üks peaküsimus: peame olema avatud uutele inimestele, lahendustele ja kapitalile. Selleks tuleb luua rahvusvahelised raudtee, maantee- ja tunneliühendused ning ühendada kogu riik kiire internetiga. Samuti peame investeerima rahvusvaheliste lennuühenduste parandamisse. Tööandjad teevad ettepaneku pidada suure lisandväärtusega ettevõtete investeeringute mahu kasvatamist esmatähtsaks nii valitsuse, kui ka omavalitsuste jaoks ning anda neile suuremad õigused teha investeeringuid meelitavaid otsuseid.

Tehnoloogia areng kasvatab maailma inimeste vahelist heaolulõhet: ühele poole jäävad teadmiste ja oskustega, teisele poole ilma nendeta inimesed. Eesti ülim vastutus on tagada noortele võimalus olla heaolupoolel. Seepärast ei ole ühiskonnas tähtsamat valdkonda kui haridus. Eesti ei ole veel ergas, tõhus ega usaldav, aga meil on kõik eelised ja põhjused selle poole pürgida. Meid takistab üksnes mugavus, vahel ka ükskõiksus.

Loe manifesti täismahus siit.