Tööandjate seitse soovitust valitsusele: seniste sammudega kriisi mõjusid ei leevenda, lahenduste peale tuleb kohe mõelda

 (94)
Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas
Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto AasFoto: Madis Veltman

Kuigi täna võitleb Eesti ennekõike tervishoiukriisiga, järgneb sellele aga oluliselt pikem majanduskriis, mille mõju meie elukvaliteedile ei tohi alahinnata, mistõttu teevad tööandjad valitsusele seitse soovitust sellest kriisist edukalt välja tulemiseks.

Kuigi esimesed asjakohased sammud on Töötukassa, Kredexi ja maksuhalduri meetmete näol võetud, ei piisa neist kriisi mõjude leevendamiseks, ütleb tööandjate keskliit. Seetõttu tuleb kiiresti ka lahendustega edasi liikuda, mistõttu annavad ettevõtjad omapoolsed soovitused.

Ärileht avaldab need alljärgnevalt täismahus.

1. Olulise mõjuga tööandjate toetamine fookusesse

Toetuste põhifookus suunata suurtele tööandjatele, kelle toimetulekust enim sõltub nii töötajate toimetulek kui maksutulud. Need ettevõtted on ka olulised eksportöörid ja kelle ümber koondub terve ökosüsteem ning nende kadumine tõmbab paratamatult kaasa sadu ja tuhandeid väike-ettevõtteid koos töötajatega. Riik peaks olema valmis ka erakorralisteks rätseplahendusteks (nt otsetoetused, osaluste ajutine omandamine). 2018 aastal maksis 5% suurimatest ettevõtetest 93% maksudest ja pakkus tööd 67% töötajatest.

2. Kiireloomuline abi kõige enam kannatanud sektoritele

Riigi kiireloomulised meetmed peavad keskenduma likviidsuse soodustamisele, toetama tööhõivet ja leevendama esimest šokki kõige enam kannatama saanud sektorites. Toetuste tingimused peavad sobima ka suurtele tööandjatele, kellest sõltub suurem osa riigi maksutuludest.

Seotud lood:

3. Riigi toetusmeetmete jätkusuutlikkus

Riik peab tagama, et kriisiabi jätkub ka aasta suvel ja teisel poolaastal, sest paljudes sektorites (näiteks tööstus, ehitus) jõuab tõeline kriis kohale mõne-kuulise viiteajaga. Riik ei saa kõiki ressursse esimestel kuudel ära kulutada.

4. Kriisist ja majanduspiirangutest väljumise strateegia

Meil peab olema selgelt sõnastatud kriisist ja majanduspiirangutest väljumise strateegia. Esimesel võimalusel tuleb kaotada piirangud inimeste ja kaupade vabale liikumisele ning naasta tavalise elukorralduse juurde.

5. Pikaajaline ja terviklik vaade

Riigil peab tekkima pikaajaline plaan (vähemalt 2 aastat), kuidas peale pandeemiast väljumist majandust, ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimet ja tööhõivet toetada (nt paindlikum tööõigus). Selle plaani koostamisse tuleks kaasata ettevõtlusorganisatsioone ja majanduseksperte.

6. Riigisektori eeskuju ja struktuursed reformid

Järsult kukkuva majanduse ja maksulaekumiste taustal peab ka riik ise läbi viima vajalikud struktuursed reformid avalikus sektoris ja seadusandluses. Kriisi ei saa lasta raisku minna ning kogu koormus ei saa jääda erasektorile. Halduskoormuse vähendamine laseks ettevõtjatel tegeleda efektiivsemalt lisandväärtuse tootmisega ja võimaldaks avaliku sektori töötajate arvu vähendada.

7. Tasakaal võetud kohustuste ja võimaluste vahel

Riik peab tagama kriisi ajal enda maksevõime ja likviidsuse, käituma erasektoriga heatahtlikult ja pikaajalist kasu silmas pidades. Samuti aitavad targalt ajastatud riiklikud investeeringud tasakaalustada järsult kukkunud nõudlust. Praegu tasuks loobuda kulukate pikaajaliste lisakohustuste võtmisest, mis pole otseselt seotud kriisi negatiivsete mõjude leevendamisega.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • Olulised telefoninumbrid:
    • 1247 – Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta)
    • 1220 – Perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24h, tasuta)
    • 53 01 9999 – Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui oled välismaal hätta jäänud (24h)
    • 112 – Hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24h, tasuta)
  • COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused.
  • Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Valitsus kehtestas viiruse kiire leviku tõttu 17. maini eriolukorra. Loe lähemalt, mida see kaasa toob!
  • Pärast välismaalt naasmist peavad nii Eesti elanikud kui ka välisriigi kodanikud olema kaks nädalat isolatsioonis, välja arvatud erandid seoses Baltikumi ja Soomega. Loe lähemalt kriis.ee lehelt!
  • Loe lähemalt koroonaviirusest Terviseameti kodulehelt!