Tööandjate streigihirm naeruvääristab Eestit

Tööandjate keskliidu soov piirata seadusega toetusstreike teeb Eestist maailma naerualuse, leiab Eesti ametiühingud.

Rahvusvaheline tööõigus lähtub üldtunnustatud põhimõttest, et seadustega kaitstakse eelkõige töötajate kui tööturu nõrgema osapoole õigusi ning kuni kolmepäevane toetusstreik ei suuda kindlasti kahjustada ühiskonna kui terviku majandushuve ega takistada igapäevaelu normaalset toimimist. Pelgalt ettevõtte majanduslik kahju pole aga piisav alus streigiõiguse piiramiseks, teatas Delfile ametiühingute keskliit (EAKL).

Streigiõiguse reguleerimisel peab Eesti arvestama Euroopa sotsiaalhartaga ja rahvusvahelist tööorganisatsiooni, samuti viimase ühinemisvabaduse komitee otsuseid ja põhimõtteid.

“Naeruväärne on tööandjate keskliidu abipalve riigi poole tänases Eestis, kus on toimunud ainult kaks klassikalist streiki ning neli-viis toetusstreiki,” ütles EAKLi esimees Harri Taliga. “Aga ilmselt on hirm töötajate kasvava solidaarsuse ja ametiühingute aktsioonivõime ees nii suur, et eesmärk pühendab abinõu,” leidis Taliga.

EAKL on seisukohal, et kolmepäevane etteteatamistähtaeg toetusstreigi korraldamiseks on täiesti piisav aeg selleks, et tööandja saaks asuda läbirääkimistesse nii toetusstreigi korraldajaga kui ka põhistreikijate tööandjaga, püüdmaks leida lahendeid, mis oleks kõigile osapooltele kriisisituatsioonis minimaalset kahju toov. Samuti jõuab tööandja kolme päeva jooksul teha töökorralduses kiireloomulisi hädavajalikke muudatusi.

“Streik on äärmuslik abinõu, tööandja jaoks on parim vahend streigi ärahoidmiseks kollektiivleping,” rõhutas ametiühingujuht. “Lühinägelik on võidelda ametiühingute vastu ja soov sundida inimesi piitsa abil kuulekusele. Selle asemel ootan Tööandjate Keskliidult tegusat panust, et normaalne sotsiaalpartnerlus saaks jalad alla nii haruliitude tasemel kui ka ettevõtetes,” lisas EAKLi esimees.