Mullusega võrreldes on töötavate noorte arv veidi tõusnud. Kui aasta varem töötas 1840 noort, siis käesoleva aasta esimesel poolel 2100 alla 15aastast last. Oluliselt on kasvanud noortele tööd pakkuvate ettevõtete arv. Kui aasta tagasi võttis noore tööle 119 ettevõtet, siis sel aastal juba 416 erinevat ettevõtet.

Suurimad tööandjad on ka sel aastal SA Õpilasmalev, Linnahoolduse OÜ ning kohalikud omavalitsused. Valdkondlikult töötab noori enam avalikus halduses, hariduses ning kunsti ja meelelahutuse sektoris. Kui 7-12aastasele võimaldatakse ainult kergeid töid kultuuri-, kunsti-, spordi- ja reklaamivaldkonnas, siis 13-14aastased teevad meeleldi kergemaid abitöid nii lasteaedades, parkides, tänavatel kui ka müügiettevõtetes.

85% alaealistest töötab töölepingu alusel. Võlaõigusliku lepingu alusel töötab 13% ning tasuta töötab 2% alaealistest.

Esimesel poolaastal ei juhtunud alla 15aastaste töötajatega ühtegi tööõnnetust. Kuus kerget tööõnnetust registreeriti 17aastate töötajatega.

Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul on hea, et pea 85% lastest töötab töölepingu alusel. „Positiivne on see, et tööelu algab korras töösuhte ehk korralikult vormistatud lepinguga. Esimene töökogemus määrab sageli ära, et ka edaspidine tööelu kujuneks korrektseks, ohutuks ning meeldivaks,“ ütles ta. „Heast töökeskkonnast annab kinnitust see, et alla 15aastaste töötajatega ei juhtunud esimesel poolaastal ühtegi õnnetust. Tunnustan tööandjaid, kes on loonud noortele ohutu ja tervist säästva töökeskkonna,“ lisas ta. Maripuu tõi esile, et tööandjad paraku hilinevad sageli töötamise registrisse kande tegemisega. „Paneme tööandjatele südamele, et nad kindlasti 10 tööpäeva enne noore tööle asumist teeksid kande ära. Siis jõuame vajadusel töötingimuste ümberkorraldamiseks soovitusi anda ja noor saab kokkulepitud ajal tööd alustada,“ ütles Maripuu.

1. juulist 2017. aastal muutus alla 15aastaste töötajate tööle lubamise kord ning tööandja ei pea enam Tööinspektsioonile taotlust esitama. Selle asemel tuleb 7-14aastased töötajad töötamise registrisse kanda juba 10 tööpäeva enne nende tööle asumist, et info jõuaks Tööinspektsioonini ning menetlusega tegelev jurist jõuaks anda eelhinnangu, kas kavandatud töö on lapsele sobiv või mitte. Tööinspektsioon nõusolekuid ei väljasta, kuid võib teha menetluse käigus ettepanekuid töökorralduse või tööülesannete muumiseks või keelata kirjeldatud tingimustel lapse tööle võtmise. Sel juhul väljastatakse tööandjale keelav otsus. Seni pole inspektsioon pidanud sarnaseid otsuseid tegema.

Tööinspektsiooni vaates on probleemiks seadusele mittevastavad kanded töötamise registris. Lapse töötamine küll kajastub, kuid lisamata jäetakse andmed töötamise koha, tööülesannete, töötingimuste või lapsevanema nõusoleku olemasolu kohta. Siin on tegemist ka tööandjate ja kandetegijate vähese teadlikkusega. Näiteks õpilasmalevate kanded on väga korrektsed, ka mitmed väikeettevõtted sisestavad alati inspektsiooni jaoks olulise info. Samas on palju neid ettevõtteid, kellega jurist peab alustama lapse töötamisega seotud andmete täpsustamiseks pikki kirjavahetusi. Tööandjad on saadud selgituste eest olnud tänulikud ning korraldanud töötingimused sel moel ümber, et need oleksid lapse vanust ja arengut arvestades sobivad.

Tööinspektsiooni juristi ülesanne on teha koostöös alaealist töölevõtva ettevõttega kõik, et laps ei satuks tema tervist kahjustada võivasse töökeskkonda. Esmane vastutus selles küsimuses jääb siiski alati lapsevanemale, kes lapse töötamiseks heakskiidu peab andma.

Lisaküsimusi saab esitada aadressil jurist|ät|ti.ee või infotelefonil 640 6000