Tema sõnul on Rakvere juhtumi puhul on tegemist sisuliselt kollektiivse töötüliga kollektiivse töötüli lahendamise seaduse vaates.
Seaduse kohaselt on streik ja töösulg, millele ei ole eelnenud läbirääkimisi ja lepitustoiminguid, ebaseaduslikud. Lisaks ütlev seadus, et streik ja töösulg, mille väljakuulutamisel või korraldamisel on rikutud käesoleva seadusega kehtestatud korda, on ebaseaduslikud.

Kollektiivse töötüli lahendamiseks näeb seadus ette väga täpse protsessi, mille järgimata jätmisel saabki rääkida ebaseaduslikust streigist.

„Kui töötaja käitumine ei ole seaduse nõuetega kooskõlas, siis on tööandjal kui tema lepingupartneril õigus teda hoiatada, et lepingu jätkuva rikkumise korral öeldakse tööleping erakorraliselt üles,“ märkis Miidla-Vanatalu.
Kui rikkumine sellele vaatamata jätkub, siis ongi tööandjal tõesti õigus tööleping erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduse § 88 lg 1 p 3 või järgnevate alusel.

„Lõpliku hinnangu, kas töölepingu ülesütlemine on konkreetseid asjaolusid arvestades mõistlik või mitte, saab anda aga ainult töövaidluskomisjon või kohus. Selleks peab töötaja vaidlustama tööandjapoolse ülesütlemisavalduse ühe kuu jooksul, arvates avalduse saamisest,“ selgitas Miidla-Vanatalu.