Toomas Annus: meiega ei õnnestu küll kellelgi kokku leppida
Baltikumi ühe võimsama ehitusfirma Merko nõukogu esimees Toomas Annus ütleb, et on tavaline tööinimene, kes läheb hommikul tööle ja tuleb õhtul koju. Ja teeb avalduse, et puhkusele minna. Ainult palk on veidi kõrgem, ja ta saab põhjendamatult palju meedias “vastu lõugu”.
2,2 miljardi kroonise varandusega Eestis pikki aastaid esirikkuriks tituleeritud Annus hoiab madalat profiili, mis tema mõjuvõimuga kindlasti tasakaalus pole. Otse ta reeglina ajakirjanikega ei suhtle. Ent seekord oli ta valmis Ärilehele rääkima oma tagasihoidliku, ent meeldiva atmosfääriga kontoris nii Eesti elust, ehitusest, rikkusest kui ka Merkoga seotud skandaalidest.
**Teie kontor on siin, Merko majas, teisel korrusel, aga mitte tipus, nagu ehitusturu kõige kõvema tegija puhul võiks eeldada.
Ülemine korrus on välja renditud, rentnikud tahavad üleval pool olla.
**Olete üsna müütiline kuju. Teid tuntakse Eesti ühe parema lobistina. Väldite avalikkuse huviorbiiti sattumist, ent teid kistakse sinna kogu aeg. Kuidas see tundub?
Väga ebameeldiv. Aga ilmselt oma viga. Oleksin varem pidanud tegema mingeid teisi valikuid, ei osanud hinnata, et ehitusfirma juhina võid avalikuse ette sattuda. Aga minusuguseid on veel, kes seda ei taha. Sest see viib loobumiseni põhitööst.
Ajakirjanikel on Merkost vale ettekujutus. Meie turuosa Eesti ehitusturu kogukäibest on vaid 6,8 protsenti. Ja see number on meie õnnetuseks viimastel aastatel langenud. Oleme hädas, et meist kogu aeg kirjutatakse, samas kui siin on tuhat ehitusettevõtet. Või teine näide: ettevõte on 16 aastat vana. Mitu objekti oleme Tallinna tellimusel selle aja jooksul ehitanud? Seitse! Aga kui ajalehti lugeda, jääb mulje, et muud ei teegi. Meie käibest on kogu tegevusaja jooksul linna tellimusi 1,4 protsenti. Iga tellija on küll tähtis, ent me ei sõltu ühest tellijast. 90 protsenti meie käibest moodustab oma kinnisvaraarendus või eratellijad.
Või siis riigi tellimused. Rekordaastal 2001 moodustasid nad meie käibest 14 protsenti, keskmine on aga umbes seitse. Seda Eestis. Kontserni kogukäibest on see võib-olla vaid neli protsenti.
KINNISVARA
**Mis toimub praegu Eesti kinnisvaraturul? Puhuvad veidi ärevad tuuled?
Praegune hüsteeriline olukord on ehitajale halb. Saviliiva elurajoon on hea näide. Kolm aastat kirjutati, et Merko on saanud linnalt hirmus odavalt maad, aga alles nüüd “avastati”, et tegelikult saavad võidu mitte Merko, vaid korteriostjad. Meie ei oleks omadega raskes olukorras, kui detailplaneeringu menetlemine poleks võtnud kolm aastat – see sõi mõistliku hinna meie jaoks ära.
**Peale ka vaevalt keegi maksnud on. Ikka maandatakse riskid ära.
Korterite kõrged müügihinnad kompenseerivad. Riske saad maandada, kui näed asju ette. Aga kes nägi ette ehitushindade tõusu 30% aastas? Ükski ehitusfirma pole suutnud seda teha, mistõttu kõik, kes varem mingeid lepinguid on teinud, on täna kaotajad. Laias laastus on kõigi ehitusfirmade rentaablus alla kümne protsenti. Kinnisvaraäris on see üle kümne protsendi. Mis siit järeldub? Elamuehituse kasumiga kaetakse pikkade lepingute miinust.
**Kas teie hinnangul võib Eesti turul toimuda krahh või hinnalangus?
Ma ei usu, et Eestist endast midagi sõltub. Siin on muud mõjurid. Juhtub Euroopas midagi, Aasias või Ameerikas – siia jõuab järellainetus ja meil ei ole valikuid. Peame oma paadiga merel olema sellise ilmaga, mis parasjagu on.
Hinnad võivad langeda, aga kuna oleme Euroopa majandusruumis, siis ma ei usu, et mingit krahhi on tulemas. Pigem hinnatõus aeglustub. Aga päris olematuks ta jääda ei saa, kui kõik kallineb.
**Nii et neile, kes sooviksid investeerida kinnisvarasse, soovitab Toomas Annus, et andke minna?
Seda ei julge soovitada. Ma ei usu, et mingit ohtu on neil, kes ostavad praegu enda tarbeks maja või korteri. Praegu suudab sellise mõistliku ostu enam-vähem normaalse töökoha ja sissetulekuga igaüks ära majandada. Muidugi on kusagil mõistlikkuse piir – ma ei räägi siin mingist 500-ruutmeetrisest majast. Raske on ka öelda, milline auto on mõistlik. Ma ei taha öelda, et ilmtingimata peab trammiga sõitma või jalgratas on ainuõige. Aga tõenäoliselt kuueliitrise mootoriga autot pole töölkäimiseks vaja. Kui on korraliku sissetulekuga pere, siis kuni paarimiljoniline korter ja kuni 400 000-kroonine auto on mõistlik.
Mina ei näe, et Eestit võiks ees oodata tööpuudus, inimesed saavad oma töö eest korralikku tasu. Aga spekulantidel võivad oma kohustuste täitmisega raskused tekkida.
**Nii et ka kortermajade ehitus üle linna ja lähiümbruses jätkub hoogsalt?
Usun, et jätkub. Linnastumine on üleilmne tendents, inimesed kolivad linna tööle ja elama. Töökohad, teatrid, vaba aja veetmise võimalused, haiglad. Kõik on linnas. Korterite hinnad kerkivad, aga ehituskvaliteet läheb ka paremaks. Täna kannavad nii lahendused, planeeringud kui ka ehitus natuke kiirustamise jälge. Läbimõtlemist on vähe.
**Ja majad hakkavad aina enam ka teineteise ning elukeskkonnaga kokku sobima?
See on natuke seadusandja küsimus. Seadusandlus võimaldab detailplaneeringut tehes oma krundi piires üldplaneeringut muuta. Ja seda ka tehakse, ehkki see ei ole minu arvates mõistlik.
**Aga kas Merkol on ka mingi mustem stsenaarium, kui peaks tulema tagasilöök kinnisvaraturul?
Oleneb, kui suur see tuleks ja kui tugev on ettevõte finantsiliselt. Kui oled üksikisiku tasandil võtnud suuri riske, siis võivad asjad halvasti lõppeda. Samamoodi kui on tuhat korterit pooleli ja midagi juhtub, siis on ettevõte kõhuli. Aga kui Merkol on sada pooleli ja neid müüa ei saa, siis ei juhtu midagi.
**Nii et Merkol on riskid maandatud?
Meiega ei juhtu midagi hullu. Majandustulemused kindlasti langevad, võime ka kahjumisse minna.
**Kas langus võib ees oodata juba 2007. aastal?
Mina küll seda ei oota. Kasv pidurdub, aga jätkub. Ja see ei puuduta mitte ainult ehitussektorit, vaid kogu majandust.
**Merko sisenes 1997–1998 Läti ja Leedu turgudele. Lätis ehitasite jäähoki MM-iks halli ja päästsite sellega suuresti kogu ürituse. Kuidas ettevõttel nendel turgudel läinud on?
Kas seda nüüd päästmiseks pidada saab. Halli oli vaja ja selle oleks ehitanud ka keegi teine. Aga meil vedas, et selline võimalus avanes. Võtsime riske, tegime oma raha eest halli valmis ja nüüd töötab see hästi.
Üldiselt oleks vale öelda, et meil on läinud halvasti, aga võib öelda, et meil ei ole läinud nii hästi, kui lootsime. Samas on perspektiiv nendes riikides palju suurem kui Eestis. Riias on elamuehituse paremad aastad järgmisel ja ülejärgmisel aastal, Eestis on need seljataga.
**Kas Merko võiks laiendada tegevust uutele turgudele?
Teoreetiliselt on see võimalik, praktiliselt pole suutnud. Oleme Venemaal proovinud, ehitasime koos Estcondega Viiburisse villatehase. Oleks andekaid juhte, kes oleks nõus siit esmaspäeva hommikul Venemaale sõitma ja laupäeva õhtul naasma, siis oleks võimalik, aga praegu pole selliseid inimesi. Eestis on kõigil tööd nii palju, et ei jõua ära teha.
**Nüüd hakkab Merko põlevkivi kaevandama ja kavandab õlitehast.
See on natuke juhus. Energiahinnad on nagu nad on. Tuli soodne pakkumine. See ei ole iseenesest midagi võimatut ja konkurents on ka selles vallas Eestis hõredavõitu.
**Sellel suunal on Merko juba aastaid ettevalmistusi teinud, ent tulemusteni pole jõutud. Miks?
Protsessid on kole aeglased. Meil läks mitu aastat, et kaevandusluba saada. Arvasime algul, et 5–10 aasta jooksul suudame õlitehase käivitada. Nüüd võib öelda, et see sünnib kolme-nelja järgneva aasta jooksul. Asi liigub. Algul tegid konkurendid lihtsalt kõva lobi.
LINNAPLANEERIMINE
**Mis teid ehituses ja linnaplaneerimises kõige rohkem häirib?
Häirib see, et puudub konsensus. Mingit järjepidevust pole. Toon ühe tobeda näite – Ühispanga peahoone. Tollal, kui see ehitati, oli ükskõik, kuhu fassaad teha. Linn ütles, et tuleb Tartu maantee pikendus ja meie ehitasime sissepääsu Tartu maantee poole. Aga kui paar aastat hiljem hakkasime kõrvalmaja ehitama, öeldi, et uut tänavajuppi ei tule. Ja uuel majal ehitasime fassaadi teisele poole.
Ei tea, kes need targad ütlejad peaksid olema, kas linnaplaneerijad, arhitektid või tuleks mõistust juurde osta. Aga tähtis pole see, kas Tallinnas peaksid olema Oleviste kirikust kõrgemad majad või ei. Tähtis on teadmine, kas, kuhu, millal ja kui laiad tänavad tulevad.
**Aga meil tuleb uus linnavalitsus ja teeb vana plaanid ringi?
Riias tehti linna üldplaan ja kui seda järgitakse, annab see kõva arenguhüppe. Tallinnas on see ka olemas aga seda tehakse kogu aeg ümber.
Oletame, et tahame hotelli ehitada. Kümme aastat ajame asja. Selle aja jooksul ehitatakse kõrvale kümme hotelli. Meie hotellil pole turgu. No teeme siis büroohoone, maja on samasuguse välisilmega. Keegi ei suuda seletada, milles probleem.
Või võtame näiteks YIT pansionaadiloo. Ma ei ole küll mingi YIT talendi austaja, tegemist on Merko konkurendiga, aga kui enne oli seal jubeda väljanägemisega katlamaja ja kui uus maja on täpselt sama suur kui katlamaja, kas see on siis paha?
Seadus võimaldab ilma planeeringuta maade sihtotstarbeid muuta, aga seda ei juleta teha. Tallinnas on hooneid, millel on ilma probleemideta seda tehtud. Ja samas on kümmekond hoonet, millel ei julgeta seda teha, sest kardetakse sattuda meedia teravdatud tähelepanu alla.
Kunagi jättis Reval Jõe tänaval hotelliehituse pooleli. See tehti ühetoalisteks korteriteks ja maja välisilme jäi samasuguseks. Mõistlik ju.
Kui nüüd ehitab keegi tundmatu eramajade rajooni viiekordse maja ja paberid on korras, siis ei ole probleemi – sobib kõigile. Aga kui keegi tuntud inimene ehitab eramajade vahele eramaja, siis see on lahendamatu ülesanne.
KLANNIMAJANDUS
**Väidetavalt peab ehitusfirmade suur nelik omavahel nõu ja jagab omavahel ka suured objektid ära.
Merkoga ei õnnestu küll kellelgi kokku leppida, et vabatahtlikult nõustume oma turuosa vähendama. Igal erialal on erialaliit ja nii ka ehituses. Ja kokkusaamised toimuvad selle liidu raames, kus meil on terve rida ühiseid huvisid alates riigihankeseadusest.
Liidu liikmed kontrollivad enam kui poolt ehitusturust. Ning liidul on suuri võitlusi. Näiteks uude riigihankeseadusesse taheti sisse viia selline parandus, et kui täna toovad ehitajad oma pakkumised ning need võetakse kõigi nähes lahti, siis paranduse kohaselt toovad kõik oma pakkumised ametniku kätte ja tema pärast ütleb, kes oli kõige odavam.
Kui tahetakse Eestis ehitada kolme miljardi kroonist objekti, siis peaksid seda ehitama mitu firmat koos. Keegi ei suudaks seda üksi, sest riskid läheksid liiga suureks. Kümme aastat tagasi ehitasime koos FCM-iga Hansapanga peahoone, see oli 100 miljoni kroonine ehitus. Nüüd teeme koostööd, kui objekt maksab miljardi või üle selle. Kümne aasta pärast võib-olla tehakse koostööd siis, kui objekt on kolm miljardit või üle selle.
**Aga kui Hans H. Luik räägib klannimajandusest (Eesti Ekspress 10.08) ja suure ehitusneliku kokkulepetest, siis ajab ta teie arvates jama?
Ma tunnen Luike küll hästi, aga kust ta võtab sellise jutu? Tõesed faktid selles loos puuduvad. Üks teine ajakirjanik kirjutas kord, kuidas sellisele inimesele nagu Toomas Annus anti euroabi miljon eurot hotelli ja konverentsikeskuse ehitamiseks. Saatsin ajakirjanikule meili ja küsisin, kuidas sellised lood sünnivad olukorras, kus ma ei ole kunagi olnud selle abi saanud firma osanik ja mul pole sellega mingit pistmist. Lähim kokkupuude on, et ehitame kõrvalkrundile maja. Sellest on nüüd aasta tagasi, aga ma pole vastust saanud. Pärast tegid veel Kalle Muuli ja Anvar Samost raadiosaate, et kuidas selline mees sai miljoni eurot. Kuidas sünnivad sellised lood?
MEEDIASKANDAALID
**Pae karjäär – selle ju ometi tahtis linn ilma igasuguse konkursita Merkole anda?
Tegime eskiisi 30 hektari korrastamiseks, millest 10 on vee all. Aga ajakirjanik kirjutab, et Merkole kingiti mitu miljardit krooni. Tule taevas appi, kas ta on pime või? Jutt käib karjäärist, kuhu ei saagi ehitada!
Mille peale seal vanas vett ja romu täis karjääris üldse konkurssi teha? Midagi väga keerulist seal polnud. Linn on otsinud kümme aastat karjäärile lahendust ja keegi pole midagi normaalset pakkunud. Ja siis tuli linn meie juurde. Tegime eskiisi ja Merko Kaevanduste mehed mõtlesid välja, mida karjääriga teha.
Ma pole selle vastu, et ajakirjandus küsib, miks ilma konkursita. See on suuresti maitse asi. Aga jama on, kui kirjutatakse, et oleme saanud mitme miljardi suuruse kingituse. Aktsia hind oleks pidanud kohe üles hüppama. Pae karjäär on seisnud seal aastakümneid ja seisab veel. Täna ongi okei see, kui mitte midagi ei tee.
**Mida arvate Sakala keskuse saagast, kus Merkol on omad ärihuvid?
Mäletan seda Uue Sakala konkurssi mingil määral. Margit Mutso (arhitektide liidu esimees – toim.) tegi töö seitsmekordsele majale. Valiti Puusepp (Uue Sakala eskiisi autor Raivo Puusepp – toim.) ja mis nüüd selgub – viis korrust on ka palju. Eile sobisid 6–7 korrust, täna aga esineb Mutso teles, et mõeldamatu on vana keskuse lammutamine. Huvitav, mis siis, kui ta enda töö oleks välja valitud?
Või näiteks tahame siiasamasse (Järve Neste jaama krundile – toim.) üheksakordse büroohoone ehitada. Linna seisukoht oli, et üheksa ei sobi, tehke 14 korrust. Linnapea Tõnis Palts mõtles aasta ning ütles, et kümme on paras. Siis aga hakkasid valimised kätte jõudma ja arhitektide liit hakkas Paltsu sõimama, et keerab linna tuksi. Ja siis ta helistas ning ütles: “Tead, oli mis oli, aga teeme 14.” Aga kaks aastat oli möödunud. Me oleks selle maja 180 miljoniga püsti saanud, praegu on aga eelarve 330 miljonit. 150 miljoni eest oleks võinud Eestis ükskõik mida teha.
POLIITILISTE JÕUDUDE TOETAMINE
**Kui tähtis on teie arvates poliitiliste jõudude toetamine – kas ilma saaks ka?
Ajakirjanikud on selles suhtes jäänud neli aastat ajast maha. Praegu ei ole äris kellelgi toetamist vaja. Kõik on hoopis huvitatud keskkonnast, kus äri tehakse. Võitlus käib pigem selliste asjade üle nagu maksuseadused või tööjõu vaba liikumine.
**Aga suurärimehed jagavad ju raha poliitikasse vasakule ja paremale. Toetavad näiteks Keskerakonda, kes räägib, et tuleks kehtestada astmeline tulumaks.
Kas astmeline tulumaks on tulnud? Ei ole ju. Kindlasti saab ka ilma toetamiseta, sest 4–5 aastat tagasi võeti vastu seadusemuudatus, millega erakonnad saavad riigieelarvest suurusjärgus miljon krooni saadiku kohta. Sellest peale ei ole erakondadel raha väga vajagi, saavad riigilt 10–20 miljonit ja suudavad kampaaniad ära rahastada. Varem saadi kordades vähem.
**Mis on tähtis headeks suheteks poliitikutega, et ei tekiks olukorda, kus keegi näiteks kadedusest hakkaks Merkole kaikaid kodaratesse viskama?
Ega keegi pole meisse kunagi vaenulikult suhtunud. Tuntus on meie probleem ja seda ei suuda kuidagi ära lahendada. Kui vaadata detailplaneeringute menetlemise aega, siis kui Tallinnas on see keskmiselt kolm, siis Merkol on viis aastat. Urmas Sõõrumaa näiteks ei saagi, ma arvan, Tallinna linnas ühtegi detailplaneeringut menetletud. Tal pole mingit varianti.
Aga see ei tähenda, et kellegagi halvasti läbi saame – ametnikud ei julge meie detailplaneeringuid igaks juhuks menetleda. Sest ajakirjanikud ju jälgivad. Neid ei huvita mingi suvaline aktsiaselts Tungaltera. Lahendus on siin lihtne – peame hoidma korraga töös rohkem planeeringuid. Tallinna linnavalitsus saaks ka korterite hindu langetada, kui laseks neid rohkem turule tulla.
RIKKUS
**Mida arvate mõttemallist, et rikastele on rohkem lubatud. Kuidas hindate kas või Oliver Kruuda ebaseaduslikku võsalangetust oma Nõmme eramu juures ja sellele antud põhjendust: luba poleks niikuinii saanud?
Kunagi oli ärimees sõimusõna. Nüüd on selle asemel ettevõtja – see on positiivsem termin. Selle nurga alt on halb maine kadunud. Rikaste-vaeste teema ei ole Eestis aktuaalne – me ei ole mingi Ladina-Ameerika riik.
Eestis võivad firmajuhid endale pigem vähem lubada kui tavainimesed. Silmatorkavamad isikud peavad korralikumalt käituma. Nõmmel on hea vaadata: looduslikus kohas, mahajäetud majade ja hoonestamata kruntide juures kasvab mets ühtlaselt, aga hoonestatud kruntide juures hõredalt. Siit järeldub, et tegelikult on kõik natuke midagi kusagilt maha võtnud. Ainult et keegi pole sellega kusagil ärbelnud.
**Nii et küsimus on pigem liigrangetes reeglites ja seadustes, mitte nende eiramises?
Kruuda oleks loa saanud, kui oleks mingi aja pabereid ajanud. Kindlasti saab iga asja paremaks teha, ka riigiasutuste tööd. Aga kusagil on ka piir. Mõned asjad võiksid libedamalt minna, aga mõned asjad olla ka jäigemad. Näiteks planeeringud, mis on üldplaneeringuga kooskõlas, võiksid kiiremini käia. Aga erisused üldplaneeringust võiksid raskemad olla.
**Kus on Eesti ühiskonnas tasakaal kõige rohkem paigast ära?
Ei saa unustada, kust tuleme. On inimesi, kes ei suuda arenguga kaasa minna. Kui praegused 10-aastased hakkavad tulevikus linna vahel ringi sõitma, ei ületa nad võib-olla kunagi kiirust.
Sõidad Tartusse sajaga, möödasõitjaid praktiliselt polegi. Sõidad kaks tundi ja võib-olla 3–5 autot sõidab mööda. Viis aastat tagasi sõitsid sajaga Tartusse ja möödasõitjaid oli kümneid.
Kogu aeg lähevad asjad paremaks. Mina olen optimistlik selles mõttes, et 15 aastaga on tohutult muutunud. Üldine närvilisus on küll meil Helsingiga võrreldes suurem ja see avaldub igal pool: olmes, poes ja ka ametiasutustes. Aga näiteks kas või haiglad on tohutult paremaks läinud.
**Aga kas te ei arva, et üldine kultuur longib veidi majandusarengul sabas? Võtame kas või Tallinki meeste väidetava pummelungi Silja Line’i laeval. Kas rikkus rikub inimesed ära?
Kõike ei saa elus osta. Tallinkist rääkides, mina tunnen Hunti (baarikakluses väidetavalt osalenud Tallinki juhatuse liige Andres Hunt – toim.) ja võin sajaprotsendiliselt kinnitada, et on täiesti mõeldamatu, et ta kellelegi kallale läheks. Tõsi on see, et vahetult enne jamade algust, enam kui kümme päeva pärast laeval toimunut, lasti lahti Silja Line’i meedia kontaktisik, kes oli sellel ametikohal väga pikalt töötanud. Fakt on see, et seal midagi toimus, aga see on üle võimendatud.
**Olete mõelnud, kellele rikkust kogute?
Mul polegi mingit rikkust. See on puhtalt virtuaalne. Kui tuleb majanduslangus, on mu varandus homme võib-olla null. Mul pole midagi olnud ja pole ka millestki ilma jääda. Olen tavaline firma aktsionär, nagu teisedki – tulen hommikul tööle, lähen õhtul koju. Kirjutan avalduse ja lähen puhkusele.
Aadu Luukas suri ära. Kas ta tarbis oma varandusest midagi ära? Iga päev käis tööl. Palju on selliseid.
VABA AEG
**Millega Toomas Annus tegeleb, kui ta parasjagu ei ehita?
Mul on kolm lihtsat unistust liikumise osas, selline rutiinne plaan, mida ma pole aga ühelgi aastal suutnud täita. Nimelt tahan sõita talvel tuhat kilomeetrit murdmaasuuska, suvel 3000 kilomeetrit jalgrattaga ja 15 000 kilomeetrit mootorrattaga. Tõsiasi on see, et igal aastal jääb plaanist kolmandik täitmata.
Suvel käin iga päev mootorrattaga tööl. Selge, et turvaline see pole. Aga autos on sul väliskeskkonnast kaks asja kolmest ära lõigatud – lõhnu sa ei tunne ja hääli ei kuule. Välja näed ka piiratud ulatuses. Mootorratas annab emotsionaalselt hoopis midagi muud.
AJAKIRJANDUS
**Olete öelnud, et igal aastal, kui teid taas kord Eesti esirikkuriks tituleeritakse, on see teie aasta mustim päev. Miks?
Esimene probleem on, et seal on andmed valed. Teiseks olen üritanud elada tavalise inimese elu, käia tööl nagu kõik teised inimesed, saada palka, olgugi, et see pole väike. Olen kõrgepalgaline töötaja ja pole kunagi erilisi dividende saanud.
Aktsia hinna järgi rikkuse arvutamine on natuke nagu arvutimäng. Ma pole elus sellist raha näinud, mis mulle rikkuseks kirjutatakse. Kui müüks oma osaluse kunagi maha, saaks selle raha, aga kui ei müü, siis ei saa. Ja nii on jabur mind kusagile TOP-i panna. Neid inimesi on palju, kes arendavad firmat ega tegele hommikust õhtuni raha kulutamisega.
**Kas sellist mõtet ei ole pähe tulnud, et jätaks need rumalad Eesti ajakirjanikud ja kõik muu ning läheks kusagile sooja kohta rahulikult elama?
Kui me poleks börsile läinud, elaksime rahulikku elu, oleksime avalikkuse tähelepanu alt väljas. Me ei peaks siis siin istuma, saaks rahulikult tööl käia ja keegi meid ei torgiks. Meie õnnetus on tulnud börsi kaudu – selle vea oleme teinud.
Ajakirjandusel on suur roll, aga kasutate seda vales suunas. Rohkem tuleks keskenduda sisule. Näiteks Tartu maantee ehitus (lõik Liivalaia ja Masina tänava vahel) – see oli jumala õige asi. Aga sellest tehti suur mõnitus. Minu arvates tuleks sõltumata erakonnast välja öelda, kui on normaalne asi. Ja miks tümitada Tartu maanteega Savisaart? Tegelikult olid seal mingid inimesed, kes pressisid linna käest oma kinnistute eest raha välja. Ning linn sai sellega 50 miljonit vastu pükse.
Teine näide on see, kuidas Priit Vilba ehitab jäähalli. Päev enne linnavolikogu istungit ilmub kirjutis, et Vilba on tore mees, hakkab kohe noortele halli ehitama, kohe paneb nurgakivi ja teeb buldooseri taustal pilti. Ja nii juba aastaid. Keegi ei ole küsinud, kuhu see jäähall siis jäi. Aga linnavolinikud loevad ja saavad mõjutatud.
Samamoodi nullis näiteks Äripäev omal ajal Merko ühinemise EMV-ga. Iga päev ilmus lugu, et EMV on hea ja Merko on niru firma. EMV ei olnud suuteline jätkama, tehingu vahendajad teenisid kõvasti ja EMV aktsionärid pidid piskuga leppima.
Ühispank müüdi ka tänu Äripäevale. Lehed kirjutasid, et Ühispank läheb pankrotti. Kliendid võtsid raha välja, aga õnneks oli ostja kohe olemas. Samamoodi on Tallinkiga. Firma oli tellimas oma esimest suurt laeva. Romantika tellimiseks oli kõik juba valmis, kui ilmus kirjutis, et Tallink läheb pankrotti. Ja laevaehitust finantseerima pidanud pankade sündikaat lagunes ära. Tallink võttis Saksa pankadest laenu, kuna seal Eesti ajalehti ei loeta. Aga nad kaotasid aasta, terve Eesti kaotas aasta, enne kui saime oma esimese uue valge laeva, mis tähistab täiesti uut ajajärku selles äris. See viivitus maksab ettevõtjale väga palju raha ja tema vastutab, ajakirjandus mitte. Kes selliseid taustu teab, saab ehk ka rohkem aru, miks mõned inimesed või ettevõtted käituvad risti vastupidiselt ajakirjanduse soovitustele.
Rahvusvaheliselt on ka nii, et suurte firmade ühinemised, ostud ja müügid otsustab ajakirjandus. Kes selle meediasõja võidab, võidab ka tehingu. Õnneks pole ehitajatel nii hull. Müüme inimesele korterit, ta tuleb, vaatab, katsub oma käega. Ükskõik, kas kirjutatakse, et Merko läheb pankrotti või ei. Võib-olla olen natuke kiuslik, aga ajakirjanik võiks mõelda, mida tema saaks teha, et oleks parem.
**Ehk peaksite ajalehtede peatoimetajate ümarlaua kokku kutsuma sel teemal?
Siis läheks me huvid lahku. Luigel on ärihuvid, tema tahab teenida. Ja Mart Kadastik lastakse lahti, kui ta vähe raha teenib. Pole skandaali, pole ka ostjaid. Indrek Neivelt tõi kunagi näite: kõik tema juhiksoleku ajal Hansapanka puudutavad uudised, mis jõudsid Soome majanduslehtede esiküljele, ei ületanud Eestis uudisekünnist. Ainult peksa andmine ei aita ka lapse puhul.
Merko käive ja kasum on jõudsalt kasvanud
Merko Ehituse praegu 32 tütar- ja 8 sidusettevõttega kontserni majandustulemused on viimaste aastatega jõudsalt ülesmäge läinud.
Kui 2001. aastal oli kontserni käive 1,4 miljardit krooni ja kasum 47,5 miljonit, siis 2005. aastal sai käibeks juba 3,2 miljardit ja kasumiks 438,6 miljonit. Seejuures kasvas Merko Ehituse aktsia hind börsil ainuüksi 2005. aastal 77,5 protsenti.
Toomas Annus hindab, et käibenumbri poolest ei ole firma Baltikumi ehitusturul mitte esimene, vaid jääb alla Soome YIT-le.
Merko esimene suurem objekt oli Hansapanga peahoone ehitus 1995. Seejärel kerkis Radissoni hotell. Renoveeriti Vilniuse hotell Lietuva, ehitati kuulsust toonud Hansabanka peahoone Riias ning Muuga söeterminal.
Lisaks on Merko osalenud Viru keskuse, KUMU jt suurobjektide ehitusel, praegu käivad tööd Viru vanglaga.
Toomas Annuse kontrolli all on 65 protsenti Merko Grupi aktsiatest. Merko Grupile kuulub Merko Ehituses enamusosalus.
