Toomas Niinemäe ehitab Maria Šarapova sünnilinna Venemaa suurimat elektrijaama
Suvel 50 aasta juubelit tähistanud Niinemäe töötab juba ligi aasta soomlaste Fortumi Venemaa tütar-ettevõtte asepresidendi ja Lääne-Siberi regiooni tegevdirektorina. Tema töö füüsiline raadius on 1300 kilomeetrit ehk justkui Tallinnast kuni Saksamaa piirini.
Kontor asub Niinemäel Tjumenis. Linn pole Venemaa mõõtude järgi suur, vaid veidi üle 600 000 elanikku, aga see pole tähtis. Tähtis on see, et linna nimetatakse Venemaal mitteametlikult riigi nafta-gaasi pealinnaks. Tjumeni ümbruses pole ühte ega teist, aga oblasti alla kuuluvad Hantõ-Mansiiski autonoomne ringkond (enamik Venemaa naftast!) ja Jamali Neenetsi autonoomne ringkond (enamik Venemaa gaasist!).
Tjumenis vastutab Niinemäe kolme soojuselektrijaama (SEJ) ja soojusvõrkude juhtimise eest. 1300 kilomeetri kaugusel Tjumenist Hantõ-Mansiiski poole asub Njagan, kus Niinemäe vastutab ihu ja karvadega võimsa uue SEJ ehitamise eest. Tegemist on Lääne-Siberi naftalinnaga, mida eelkõige tuntakse kui maailma ühe kuulsama tennisisti Maria Šarapova sünnilinnana.
Spetsiaalselt nafta- ja gaasifirmade jaoks rajatava kolmeblokilise Njagani SEJ võimsuseks on projekteeritud 1300 megavatti. See on kõige suurem Venemaal ehitamisel olev SEJ alates Nõukogude Liidu lagunemisest. Võrdluseks – Kaliningradi oblastisse ehitatava uue tuumajaama ühe reaktori võimsus on 1200 MW.
Tjumeni ja Njagani vahel asuvad Venemaa üks naftakeemiakeskusi Tobolsk ja tuntud naftalinn Surgut, kuhu samuti on Niinemäel tihti asja. Mõlemas linnas alluvad Niinemäele magistraalvõrgud ja Tobolskis veel ka üks SEJ.
2008. aastal viidi tuntud reformija Anatoli Tšubaisi juhtimisel Venemaa energeetikas läbi ulatuslik reform, mille käigus müüdi maha kõik riigi soojuselektrijaamad. Börsifirma Fortum, millest 50,3 protsenti kuulub Soome riigile, ostis Venemaalt regionaalse energiakompanii TGK-10, kellele kuulus kaheksa elektrijaama. Jaamad asusid peale Tjumeni oblasti veel Venemaa ühes suuremas rasketööstuse keskuses Tšeljabinski oblastis. Mõlemad oblastid on ühed suuremad elektritarbijad Venemaal.
Koos erastamishinna, elektrijaamade renoveerimise ja uue Njagani jaama ehitamisega investeerib Fortum Venemaa energeetikasse 4,5 miljardit eurot (70,5 miljardit krooni ehk üle nelja viiendiku tänavusest Eesti riigieelarvest). Soomlased on praegu koos Gazpromi, sakslaste E.ON-i ja itaallaste Eneliga kõige suuremad Venemaa energeetikasse investeerijad.
Nii – see oli kõik taust, et aru saada, kus ja millises keskkonnas Toomas Niinemäe elektritootmist juhib.
Investeerimise ja ehitamise osas on Fortumil ja Niinemäel korraga tules mitu rauda. Venemaa energeetikapoliitika on selline, et väga kasulik on investeerida uutesse tootmisvõimsustesse, põhjendab Niinemäe. „Poliitika eesmärk on soodustada energiatootmise kiiret moderniseerimist,” lausub ta. Tähelepanu, „moderniseerimine” on Venemaal praegu moesõna tänu president Dmitri Medvedevile.
Njagani suurjaama esimese ploki peab Niinemäe töösse andma aasta pärast. Detsembri keskel läheb käiku uus, 190 MW energiaplokk Tjumenis ja kevadel 200 MW plokk Tobolski olemasolevates jaamades.
Niinemäe sõnul tulevad jaamadesse efektiivsed Siemensi gaasiauruturbiinid, tehnika viimane sõna. „Kui Narva jaamade uute plokkide kasutegur on veidi üle 40, siis meie uutel plokkidel on kasutegur juba 55–56,” toob ta paralleeli Eestiga.
Riiklik suunamine
(Eesti Energia pressiesindaja kommentaar: „Narva elektrijaamade uute plokkide elektritootmise kasutegur on 36,6% ning seejuures Balti elektrijaama uuel plokil on elektri ja soojuse koostootmise puhul kasutegur 45%. Kui võrrelda Narva elektrijaamade plokke koostootmisjaamaga, siis viimane arv on õigem. – J. P.)
Riigi tasandil toetatakse Niinemäe sõnul uute võimsuste käikuandmist võimsustasude kaudu. Uute plokkide võimsuste eest antav tasu on oluliselt kõrgem kui vanade ja ebaefektiivsemate plokkide eest antav. Ühe megavati eest maksab Venemaa riiklik süsteemioperaator suurusjärgus miljon rubla (370 000 krooni). Mida ebaefektiivsem turbiin energiatootmiseks on, seda vähem makstakse võimsustasu. Uute plokkide eest makstav võimsustasu on Niinemäe sõnul kuni kolm-neli korda suurem kui vanade plokkide eest.
„Poliitika on selline, et suruda vanad ebaefektiivsed plokid aja jooksul turult välja. Et vana jama kõik minema lükata,” räägib Niinemäe. „Riik garanteerib investeeringu tasuvuse. See on väga suur motiveerija kogu Vene energiasektorile, et investeerida uutesse tootmisvõimsustesse ja parima võimaliku tehnoloogia kasutamisse.”
Põhimõte on sarnane Eestiga, kus riiklikult otsustati toetada taastuvenergeetikat, mille tootjatele makstakse kõrgemat hinda, meelitades nii ärimehi valdkonda investeerima.
Venemaa elektriturul toimuv näitab Niinemäe sõnul, et riikliku elektrienergia monopoli RAO Rossija tükeldamine oli õige samm. „Ma arvan küll, et tänu Tšubaisi reformidele on energeetika üks kiiremini moderniseeruvaid majandusharusid praegu Venemaal,” ütleb Niinemäe.
Riiklik poliitika on elektritootjatele niivõrd soodne, et lisaks juba ehituses olevatele plokkidele plaanib Fortum lähiaastatel Niinemäe sõnul Lääne-Siberisse veel uusi investeeringuid. Pole ime, sest Tjumeni ja Tšeljabinski oblast annavad 12–13 protsenti Venemaa sisemajanduse kogutoodangust.
„Kui viimase majanduskriisi ajal kukkus elektritarbimine Tšeljabins-kis, kus peamiselt asub rasketööstus, üle kümne protsendi, siis Tjumenis kukkus ainult üks protsent. Puurauke sa seisma ei pane, gaasi- ja naftajuhtmeid samuti mitte!” räägib Niinemäe praegusest olukorrast. „Sel aastal on elektritarbimine jälle ilusti tõusus ning on juba jõudmas enam-vähem kriisieelsele tasemele. Venemaa majandus taastub päris kiiresti.”
Kõige põnevam Niinemäe juhitavatest projektidest on kahtlemata uue jaama ehitamine Njaganis.
Ainuüksi Siemensi ehitatud üks turbiin kaalus üle 300 tonni. „Kui ka kõik muu kokku arvestada, siis võib sealse uue 420 MW ploki kaal tulla 600 tonni kanti,” lisab ta. Tuletan meelde: selliseid plokke tuleb kolm.
Turbiin veeti Rotterdamist laevaga algul mööda Põhja-Jäämerd, siis Obi ja tema lisajõgesid pidi kohale. „Turbiini jaoks ehitati sadamas spetsiaalne kai, tee peal tugevdasime sildu, Njaganis ehitasime neli kilomeetrit uut teed, et ei peaks linnast läbi vedama,” kirjeldab Niinemäe.
Fortumi asepresident ei taha öelda, miks oli vaja üldse uut teed ehitada, aga teades Venemaa kohalike võimude „isu”, siis ma pakun, et põhjus võis olla üsna proosaline – läbi linna vedada oli lihtsalt kallim kui ehitada uus tee.
„See uus jaam on peamiselt mõeldud Põhja-Uuralite nafta- ja gaasikompleksi teenindamiseks ning kõikvõimalike töötlemistehaste jaoks,” räägib Toomas Niinemäe. „Nad on väga head ja stabiilsed tarbijad.”
Peale uute elektritootmise võimsuste ehitamise on Niinemäe teine suurem ülesanne uuendada kohalikku soojamajandust. Tänavu investeeris Fortum Tjumeni soojusvõrkudesse üle 300 miljoni rubla (110 miljonit krooni).
Soojus- ja magistraalvõrkude olukord on üle Venemaa pehmelt öeldes vilets – avariisid on palju ja soojakaod on suured. Niinemäe toob võrdluse: kui Eestis läheb soojusvõrkudes kaduma keskmiselt 15 protsenti soojust, siis Lääne-Siberi linnades on soojuskaod üle 30 protsendi.
„Siin on soojuseäri ikkagi veel väikese miinusmärgiga ja sellel on – ütleme nii – tugev sotsiaalne mõõde juures,” väljendub Niinemäe peenelt. „Soojamajandus ei ole siin veel selliseks äriks muutunud, nagu see on Eestis ja Euroopas, kus süsteemis ringleb juba nii palju raha, et süsteem suudab ennast n-ö taastoota.”
Niinemäe alluvuses olevad Fortumi Lääne-Siberi regiooni jaamad tootsid eelmisel aastal üle 10,5 teravati elektrit ja üle 11,2 teravati soojust. Võrdluseks – Eestis toodetakse Eleringi prognoosi järgi tänavu 11 teravatti elektrit ja veidi vähem soojust.
Venemaal näeb elektri müük välja sellisena, et kõik suurtootjad, teise seas ka Fortumi jaamad, müüvad elektri hulgimüüjatena riigile kuuluvale põhivõrgule (Federalnaja Setevaja Kompanija – Venemaa analoog Eesti Eleringile – J. P.), kes siis börsil müüb seda edasi jaotusvõrkudele ja suurtarbijatele. Fortum ise lõpptarbijatega üldse kokku ei puutugi.
Heas kirjas
Elektri hinna kohta ütleb Niinemäe, et viimase aja „jäme keskmine” hind ühe megavati eest on 800–850 rubla (295–315 krooni), aga hind on kohati jõudnud ka 1100 rublani (410 krooni).
„Hinnad on Venemaa oludes normaalsed, siin meil kriitikat pole,” ütleb Niinemäe.
Jällegi võrdluseks – keskmine elektri müügihind Eesti suletud turul ilma võrguteenusteta oli septembris 482 krooni megavatt-tunni eest.
Tšubaisi plaanitud reformide järgmise etapina avatakse uuel aastal Venemaal elektriturg täielikult – iga tarbija hakkab ise otsustama, kellelt ta elektrit ostab. Eesti avab elektrituru täielikult kaks aastat hiljem, 2013. aastal.
President Medvedev on oma moderniseerimisplaani üheks põhiülesandeks nimetanud elektri ja soojuse kokkuhoidu, energiatarbimise efektiivsuse suurendamist üle riigi.
„Kuidas see teid puudutab?” uurin Niinemäelt.
„Kõik meie investeeringud ongi mõeldud energiatootmise efektiivsuse suurendamiseks. Kõik need uued plokid ja uus jaam – seal on 20 protsenti suurem kasutegur kui praegustel plokkidel!” kiidab Niinemäe. „See annab sama võimsuse juures päris palju kütuse kokkuhoidu. Põhikütuseks on meie jaamades maagaas ja see ongi point, et me ei pea sama koguse energia tootmiseks nii palju kütust kulutama.”
„Siis te olete võimude juures ju heas kirjas?”
„Täiesti! Väga heas kirjas!” vastab Niinemäe.
Niinemäe tunnistab, et moderniseerimisest räägitakse praegu veel rohkem, kui seda tegelikkuses näeb. „Ühte ja teist on juba näha ka, aga enamik on seotud just nafta-gaasi- tootmise ja energeetikasektoriga,” räägib ta. „Ehitusmaterjalide tootmisse on väga palju investeeritud, uued tehased toodavad siin väga moodsaid materjale. Tasapisi see asi ikka läheb. Venemaa areneb.”
Oblastivõimude surve majanduse moderniseerimiseks on Niinemäe sõnul tugev. „Kui Eestis kasutatakse erinevaid majanduslikke hoobasid, et asi oleks ärimeestele huvitav ja majanduslikult kasulik, siis siin enne midagi eriti liikuma ei lähe, kui administratiivne surve taha tuleb,” nendib Fortumi juht Tjumenis.
Tööpäevad vähemalt 12 tundi
•• Tjumenis kannatab päris hästi elada, kuid tööpäevad on väga pikad, ütleb Toomas Niinemäe oma elu kohta Lääne-Siberis.
•• „Suhteliselt euroopalik elu Vene omapäradega,” lisab ta lühidalt. Kuna regioonis on palju gaasi- ja naftatootmisega seotud ettevõtteid, siis elab Tjumenis võrreldes muude Venemaa regioonikeskustega palju välismaalasi. Palju on britte, hollandlasi, itaallasi ja muidugi soomlasi. „Linna peal täitsa kuuleb ingliskeelset juttu,” märgib Niinemäe.
•• Niinemäe räägib, et olmes ta küll millestki Tjumenis puudust ei tunne: „Täitsa heal tasemel kaubandus ja toitlustus. Ega restoranide tase siin meile eriti alla jää, vaid teeninduse pool on ehk nõrgem.”
•• Ega Niinemäel väga palju aega linnaelu nautimiseks aega jää. Töö käib tempoga, mida viimased kümme aastat Eestis ei tunta. „Hommikul kell 8.00–8.30 alustan ja tavaliselt ikka õhtul kella kaheksa-üheksani läheb stabiilselt,” kirjeldab ta tavalist tööpäeva.
•• Kodus Tallinnas käib Niinemäe Tjumenist nii: kõigepealt sõidab neli tundi autoga Jekaterinburgi (350 kilomeetrit), siis viib iga päev lendav Finnairi lennuk Jekaterinburgist Helsingisse, sealt lennukiga veel väike vups Tallinna ja ongi kodus. „Pool kaks öösel kohaliku aja järgi stardin Tjumenist, Tallinna jõuab lennuk Eesti aja järgi kell 12.15,” ütleb Niinemäe. 13 tunniga on Toomas kodus. Ajavahe Tallinnaga on Tjumenis pluss kolm tundi.
•• Oma töö kohta ütleb Niinemäe, et väga palju on võrreldavat sellega, mida ta tegi omal ajal Eesti Energias ning Kohtla-Järve Soojuse ja Iru jaama juhina. „Püsikulude vähendamine, koosseisude optimeerimine,” loetleb ta. „Nõukogudeaegseid struktuure polnud keegi enne meid eriti muutnud, palju oli dubleerimist, näiteks asetäitjate asetäitjad jne. Ma arvan, et meie tööviljakus on tõusnud oluliselt, vähemalt 40 protsendi võrra.”
•• Niinemäe märgib, et kaadri voolavus on elektrijaamades väga väike, sest töötajad pidavat väga hoidma oma töökohti. Keskmine palk Fortumis olevat kuni paar korda kõrgem kui keskmine palk regioonis.
•• Toomas Niinemägi töötab Fortumi heaks Venemaal 2008. aasta sügisest. Alguses töötas ta neli kuud Tšel-jabinski ja Tjumeni oblastis kaheksat Fortumi elektrijaama hooldava ja remontiva Tseljabenergoremondi ju-hina. Siis juhtis ligi aasta Fortumi ko-gu Tšeljabinski regiooni, kus vastutas viie elektrijaama töö eest. Alates tänavu jaanuarist on ta Fortumi Venemaa divisjoni asepresident ja Lääne-Siberi regiooni tegevdirektor.
Suurima elektrisüsteemi reform
•• 2008. aastal lõppenud maailma suurima, Venemaa elektrisüsteemi reformi põhimõte oli selles, et elektritootmine eraldati elektrivõrkudest ehk elektri transpordist ning elektri hinda hakkas äriklientidele määrama vabaturg.
•• Seitse aastat kestnud reformi käigus demonopoliseeriti suurem osa RAO Rossija struktuuridest ja tekitati konkurents sellistes valdkondades nagu elektritootmine, müük ja teenused (nt remont). Monopoolseks ehk riigi kontrolli alla jäid elektri ülekandeliinid ja dispetšeriteenus.
•• Erainvestoritele müüdi enamik Venemaa soojuselektrijaamadest (SEJ). Jaamade uute omanike seas on Gazprom, Lukoil, aga ka tuntud välisfirmasid, nagu Saksa E.ON, Itaalia Enel, Soome Fortum. Reformide üks eesmärk oligi meelitada Venemaa elektrisektorisse välismaa investoreid, säilitades samal ajal strateegilise kontrolli.
•• SEJ-d müüdi sellepärast, et need olid rohkem amortiseerunud ja nende kasum väiksem. Kõik tuumajaamad ning enamik hüdroelektrijaamu jäid oma spetsiifilise töö tõttu riigile.
•• Kodutarbijatele ja riigiasutustele kehtivad Venemaal endiselt reguleeritud ehk subsideeritud hinnad.
