Eestlastele toob edu maailmale uute tehnoloogiatoodete ja ärimudelite loomine, mitte kinnisvaraäri, transiit ja odav tööjõud, väidab Peek.

Vabamüürlaste juht Toomas Peek on üks Eesti rikkamaid mehi. Ta käib ringi mereväeohvitseri mundris nagu vabadusvõitluse kangelase admiral Pitka reinkarnatsioon.

Peegi Toompea korteri aknast avaneb hinge mattev vaade Tallinna lahele, võlvlaega kaminasaalis ripub perekonna kulla ja sinisega võõbatud vapp, mis oleks justkui toomkiriku parunite seinalt pärit. Igal pool on mõõgad – terad peidetud, kuid pidemed käeulatuses. Peeter I portreemaal, sõjalaeva Pamjat Azova makett, pronksist kiiker.

Räägime vabamüürlusest (Peek on Eesti vabamüürlaste seltsi eesotsas), kuid otsustame jutu sinnapaika jätta, sest teema võib meid ajaloo ja esoteerika sügavikku neelata.

Peeki on harjutud äris nägema koos saarlase Tõnis Paltsiga. Jah – nad on sõbrad ja äripartnerid. Kuid Peek on ka ilma Paltsita Peek, kellel on siin ilmas oma asi ajada, annab mõista tänavu Eesti mereväe kaptenmajori auastme teeninud mees.

Peek on lummav ja ohtlik mees. Ohtlik on ta ennekõike oma sõpradele, kellel pole sama palju varandust ega elutarkust – nad võivad Peeki matkida püüdes ennast pankrotti ajada.

•• Kuidas te saate oma väga kallist ärimehe aega kaitseväele panustada?

Mind ei toida ainult kinnisvara. Mul on olnud ja on partneritega välismaal mitu ettevõtmist, üldjuhul telekomiettevõtted. Olen mitmes telekomiettevõttes osalenud ja sealt ka edukalt väljunud. Mitu projekti on alustamisfaasis ja mitmega olen edukalt raha pööritanud. Tele 2 sarnane edukas projekt oli ühes Aafrika riigis. Stardime, pumpame väärtuse sisse ja müüme.

•• Kõik see kõlab minevikuhõnguliselt. Milles seisneb praegune äri?

Paar korda nädalas tegelen kutsetega, kus mind püütakse äridesse kaasata. Enamik kutseid tuleb tagasi lükata ebarealistliku äriplaani tõttu. Püstitatud eeldused pole enamasti tõesed. Tahe äri teha on väga suur, kuid projekti pole vaadatud turu poolt ettevõtte poole. Ootused blufitakse üles.

•• Kuidas te suhtute börsil mängimisse?

Börs on nagu hasartmäng kasiinos, kus keegi toimetab sinu eest. Eelistan ise mängus osalemist.

Võõrastes kätes käsitletakse raha vastutustundetult. Raha kasvatamiseks pead olema kas üks juhtaktsionäridest või ettevõtte juht. Nii tehtud suurtulemus ei ole liigkasuvõtmine, kuigi mind on pärast üht suurprojekti Viimsis ka liigkasuvõtjaks nimetatud. Väikeaktsionärina, börsil või läbi pangafondide tegutsedes pole tulem kuidagi kontrolli all.

•• Milliste äripakkumistega tasub teie juurde tulla?

Üldjuhul kulub nii 10 miljoni kui ka 100 miljoni krooni suuruse projekti administreerimiseks täpselt sama palju jõudu. Finantstabelid on täpselt ühesugused, vaid nullide arv erineb. Enda soojas hoidmiseks meeldib mulle tegeleda asjadega, mis jäävad 50–100 miljoni vahele. Vastupidine põhimõte jälle ütleb, et iga kroon tasub ära korjata. Reaalpraktikas tuleks arvutada viimase turult korjatava sendi tegelik hind.

Oletagem, et teenides näiteks 30 000-kroonist palka peate 3000 krooni juurde teenimiseks väga-väga palju juurde pingutama. Autoraha kogud selle võidu abil kokku kümne aastaga, maja – 30 aastaga. Püksid jõuan tavalise palga eest niikuinii osta. Ma siis parem pühendan oma vaba aja meie ühisväärtuste teenimisele ja laste kasvatamisele.

•• Mis on praegu teie äris kõige päevakajalisem?

Vaatan neid projekte, mida  majanduse nn põhjast on võimalik  osta.

•• Kas ka pankrotivara?

Pankrotivara on suhteliselt küsitav, sest seab toiminud ettevõtte äriplaani küsimärgi alla. Pankrot on siiski äärmuslik nähtus, sest raskustes ettevõtet annab üldjuhul saneerida. Pankrotis on sageli kuritahtliku käitumise tunnused. Suurem osa pankrotte on minu arvates teeseldud tehingud, üldjuhul selleks, et vabaneda võlausaldajatest.

•• Kas te kardate pankrotivara halba karmat?

Pankroti puhul on ärisuhe turul rikutud ja sa saad kaasa määritud brändi. Pärandvarana võivad sind kümme aastat kimbutada mingisugused varjatud suhted, kui pankrot on olnud lavastatud.

•• Kus teie unistuste äri geograafiliselt asub?

Geograafiliselt lõpeb meie kodumaa lääne pool Prantsusmaa läänerannikul Atlandi ookeani kaldal, ehkki isamaa piir lõpeb Saaremaa taga. Kui me läheme Lätti ja räägime eksportimisest, siis see annab tunnistust meie silmaringi piiratusest. Euroopas läheme lihtsalt koduturu teise serva. Ekspordi mõiste on tegelikult tollitermin, mida ärimehe peas ei tohiks olla, kui minnakse Soome või Rootsi või mujale euroliitu. Olen vaadanud seal kandis näiteks meditsiinifirmasid, aga samuti tehnoloogiaoste.

•• Mille taha on need tehingud jäänud?

Enamasti on takistuseks saanud heaoluühiskonna inimestega seotu ja eelkõige nn mentaalne pärandvara, kus tegevjuhtkonna suhtumist ärisse pole õnnestunud enne ostutehingut muuta. Kui inimesed arvavad, et pool palgast saavad nad sündimise eest ja teise poole kohale tulemise eest, siis on raske nendega tulemusvõidule minna.

•• Mis teid meditsiiniäris köidab?

Antud juhul pidasin silmas elundikaubandust, mille seadusandlus harmoniseeriti just hiljuti. Euroopas on üks rahvusvaheline ettevõte, mis tegeleb silma võrkkesta, elundikudede ja liigeste implantaatidega. Soov oli ettevõte välja arendada rahvusvahelise standardi loojaks ja hoidjaks, et ta oleks valmis päevaks, kui rahvuslikud seadused seda nõuet kohaldavad. See ei oleks meditsiiniäri kui ravimeetod, vaid kui infotehnoloogiline keskkond, kus hoitakse andmebaase, millele inimelundite kaubandus on rajatud.

•• Elundikaubandus kõlab halvasti: vaesel hindul lõigatakse neer ära ja viiakse plastämbris salaja üle piiri.

See on küll nüüd üks suuremaid müütilisi väärkuvandeid. Tegemist on rahvusvaheliselt ühe rangemini kontrollitud ja litsentseeritud äriga, mille tarbijad on kliinikud ja haiglad. Proteesiäris ei võeta kelleltki midagi ära, sest tehas toodab neid. Selle äri uurimisega tegelesin ligi aasta, aga...

•• Aga?

Aga me ei suutnud enne tehingut tegevjuhtkonnaga põhipalgas ja tulemuspalgas kokku leppida. Samuti lükati laienemisotsused ostujärgsesse aega. Kuid pärast ostu poleks mul enam omandisuhte tõttu võimalik neid asju realiseerida. Keegi ei taha oma elustandardist ühe kahe korra alla tulla, et seejärel VÕIB-OLLA sada korda rohkem teenida.

•• Kuid mis on praegu käsil?

Jooksvalt tegelen kohustustega, mis mul on kaitseliidu mereüksuse juhina. Vestluse lõppedes (möödunud kolmapäeval – toim) lähen näiteks reservohvitseride kogu juhatuse koosolekut vedama.

•• Mis võib Eesti kinnisvaraturul lähiajal juhtuda?

Siin on väga üle toodetud ja üle võimete elatud. Majanduskatastroofi aluseks on olnud eelkõige moraalitus, ahnus, kõlvatu rivaliteet ja ka firmade läbipaistmatus. Turg võib teha teeseldud-konstrueeritud hüppeid, kuid põhimõtteliselt on tulemas viie kuni kümne aasta pikkune tasane aeg ehk põhi, kus peame õppima spartalikult elama, et siis uuesti ja teistmoodi tõusta. Edev komme ehtida ennast laenatud varaga, rahva oskamatus koostada ja jälgida oma eelarvet, võõrraha ja selle intressi tegeliku hinna mittearvestamine on praeguse majandusseisuni viinud põhjused.

•• Kas teil õnnestus oma pea buumi ajal jahedas hoida?

Absoluutselt. Seda eeldab juba ohvitseriseisuse olemus. Mõiste „ettevaatlikkus” rahustatud käitumise tähenduses majanduses on oluline juhis. Ma pole pea milleski hävinud. Olen võtnud asju ette suure ettevaatlikkusega. Analüütiline ettevaatlikkus on jätkukestva likviidsuse üks olulisi komponente. Meile kuulsust toonud suured maamüügid olen ära teinud kohe, ennustades turu muutumist. Tele 2 sarnased ja muud saja- ja tuhandekordset kasumit andvad tehingud on võimalikud siiski ainult üks kord elus ja nimelt oluliste muutuste ja ümbersuhestumise ajal. Pole võimalik, et kõik teevad seda kogu aeg. Rutiinsel kulgemisel teeb triki ainult esimene uue toote, teenuse jne turuletooja.

•• Mida te oma arvutis praegu kinnisvara kohta vaatate?

Mul oli siin just tabelina üks kinnisvaraprojekt Mustamäe tööstusrajoonis. Tahetakse, et ma selles osaleksin või selle ostaksin. Tulevikuvisiooni puudumisel otsustasin mitte osaleda. Enamasti olid kõik rendipinnad üle hinnatud. Laopindade ületootlus on praegu samuti suur.  

Riigi, aga eelkõige linna kinnisvarapoliitika pole samuti praegu õige. Poleks vaja uusi munitsipaalpindu juurde ehitada, vaid võiks ära osta neid, mis on juba olemas. Praegune poliitika suurendab häda ja ülepakkumist veelgi.

•• Mis hakkab Eesti majandust kandma nii, et riik, rahvas ja omanikud võidavad pikaajalist kasu?

Kindlasti pole see äri kinnisvara või kolmandatest osapooltest sõltuv transiit. Praegune Eesti rahvas on suhteliselt kõrgelt haritud, millest johtuvalt oleks eelistatud eelkõige teabepõhise ettevõtluse arendamine. Meil pole suurt massi odavat ja vähe haritud tööjõudu, et Aafrika või Hiinaga tekstiilitööstuses võistelda. Peaksime tegema rohkem koostööd Euroopaga Liiduga väljakasvatamisettevõtete loomisel. Tuleks luua oskusteabel põhinevaid ettevõtteid, neid välja arendada ja siis edasi müüa nendele, kes on võimelised tootma üle maailma. Muidugi saab seda teha, kui riik ja kodanikud tahavad edaspidi fundamentaalteadustesse investeerida. Ainult kommertskooli hariduse ja sellel põhineva teadustööga seda ei saavutata.

•• Paljud Eesti arvamusliidrid on nõudnud, et rahva haridustahet tuleks pidurdada ja inimesi rohkem kutsekoolidesse suunata. Kas te mõtlete vastupidi?

Üldjuhul jah, kuid pean silmas eelkõige seda suhet, mis on inseneride ja turundusjuhtide tootmise vahel. Finants- ja firmajuhtide ületootmine on ilmne, kuid pole seda inseneride ja tehnikute kaadrit, kes looks ja valmistaks toodet, mida maailmale müüa. Kommertsäri õpetamine on lihtne, sest vahendina vajab see enamasti tahvlit ja kriiti. Kõrgetasemeline tehnikaharidus, teadus nõuab kallist tehnilist-laboratoorset baasi, kulukaid uuringuid ja nn koolkonna olemasolu.

Majanduse võtmesõna oleks ka ametiau mõiste kehtestamine. Praegu peab inimene tegema seda tööd, mis on võimalik. Kui keegi väidab, et mingi töö on vääritu, siis see toodab vaid nälga. Me peame kõiki ameteid austama. Oluliseks saab ameti kandmise julgus, mille aluseks on teadmistel-oskustel põhinev reaalvastutuse võime.

•• Meil pole isegi kuigi palju ettevõtjaid, kes sooviksid ennast samastada mingi tegevusalaga. Tahetakse käituda nagu suurejoonelised investorid, mitte nagu pagar või kingsepp.

Ma nimetaksin seda edevuse standardiks, mis toodab katkematut häda. Inimene kulutab nii ära oma ressursi. Ketistumine ja anonüümsus hävitavad pagari ametiau. Enamik meie eliitrestorane on kinni pandud ja võib-olla ainult sellised nagu Demjanov jäävadki alles, sest nemad seisavad ise pliidi taga. Kogu Euroopas põhineb väikeste restoranide ja hotellide väärtus üksnes selles, et omanik ootab sind ja teenindab sind ise. Arvan, et see mudel tuleb meilegi ning pagar ja kingsepp tõusevad taas au sisse.

Kapitaliga on nii, et teatud hulgast alates pole enam vahet, kui palju seda on, sest sa ei suuda seda niikuinii ära kulutada. Eesti väikeettevõtjal ei tasuks oma majade ja autodega  suurkapitalistidega võistelda, sest nii elatakse ennast lõhki.

•• Kust teie oma toidu ostate?

Sadama Rimist. Ma ei eita supermarketeid, sest mul pole aega, et mööda linna kaupa otsida. Kulutan väga vähe, aga võtan korraga terve pagasiruumi täis.

•• Toidu ostmiseks teist võimalust praegu Eestis enam ei ole.

Mõni väike pood on veel alles. See on selle kohutava konkurentsi ja hinna alla tampimise tulemus. Kuid see ei välista, et supermarketi töötajal pole ametiau. Võib-olla ma Rimis sellepärast käingi, et seal on väga abivalmid kassapidajad.

•• Kannate mereväeohvitseri mundrit. Eesti ettevõtjate seas pole palju mehi, kes mundris mööda linna ringi käiksid. Olen vaid Toomas Lumanit korra kohvikus mundri ja medalitega einestamas näinud.

Reservis, aga samuti tegevteenistuses on vormi kandmine täpselt reguleeritud. Reservis näiteks väeosa või üksuse ülema loal ja ainult ametikohustuste või sellega seotu täitmiseks. Olles kaitseliidu mereüksuse pealik ja omades teatud igapäevaseid kohustusi, tulebki tihti vormis olla. Mundrit kandes pead mõjuma usutavalt nii iseendale kui ka teistele. Kaitseväge ei saa teenida teoreetiliselt, mundri pärast. Ettevõtja peab kaitseväes teenimiseks suutma väga hästi oma igapäevaülesandeid delegeerida või siis minema, pühenduma ja jääma kaadrikaitseväelaseks.

•• Kas teie partnerid või alluvad ei ütle kunagi, et see on vastutustundetu, kui Peek näiteks kolmeks kuuks ohvitseri kvalifikatsiooni tõstmise kursusele kaob ja peab ettevõtte koosolekuid öösel kusagil nurgataguses kohvikus?

Seni pole põhjust olnud ette heita, sest kõik asjad on ära tehtud. Küsimus on juhtimisstiilis. Ma pean delegeerima kohustused, õigused ja vastutuse. Delegeerimise oskus on siin peamine.

•• Kui palju Eesti reservohvitseride seas nii võimekaid mehi on?

Reservohvitsere on Eesti eliidi seas palju, kuid neid, kes saaksid oma ameti tõttu mundri kohe pikemaks ajaks selga panna, tuleb kokku kahe käe sõrmede jagu ja veidi peale.

Rahvusvahelisel mereõppusel Open Spirit oli kuus minu reservohvitseri ja seda ligi 20 päeva järjest. Riigisaladuse luba ja sõjaaja ametikoht olid muidugi osalemistingimused. Reservohvitseri arvestatakse vaid siis, kui ta on võrdne nn missiooniohvitseriga. Usalduse ärateenimine on aastatepikkune järjestikuste kohustuste kanda võtmine ja nende edukas täitmine. Rahvusvahelisel õppusel muutud anonüümseks, seal maksavad üksnes sinu oskused, kompetents ja reaalne vastutusvõime. Kõigil tippärimeestel tuleks see kool läbi teha, et õppida alistuma eesmärgile ja alistada endas edevus. Inimene ei pea alistuma mitte kellelegi teisele kui vaid iseendale, et täita oma lubadused ja kohustused. Lubadused ja kohustused võtab inimene aga ise endale kaela.

•• Kuidas on riik suutnud kasutada Eesti ettevõtjate ja tööstuse potentsiaali riigikaitsetoodete valmistamiseks?

Ühelt poolt paistab, et riik on argpükslik. Teiselt poolt on ettevõtjad jälle etteaimamatud. Ühe tootega pole võimalik turule minna. Tuleb panna kokku toodete komplekt. Vaid mõni üksik ettevõte on suuteline üksi turule minema, nagu näiteks Tartu saapavabrik, kes müüb oma toodangut Põhjamaade kaitsevägedele. Meie kanname jälle Soome saabast. Tehnoloogiatööstust segab ärimeeste omavaheline rivaalitsemine ja vastasseis, mis ei võimalda nn win-win-lahendust.

•• Mida võib oodata Eesti kaitsetööstuse liidult?

Kaitsetööstuse liit ei ole ise ettevõte, eelkõige on see katusorganisatsioon, mis peaks konsolideerima tööstuspotentsiaali kas siis ühistoote või nišitoodete väljaarendamiseks Euroopa kaitsetööstuse turul.

Eesti nn intellektuaalse tööstuse väljund võiks seisneda kõrgtehnoloogiliste lahenduste autoritunnistuste ja kasulike mudelite väljatöötamises. Soomlased teevad aastas meist ligi suurusjärgu rohkem autoritunnistusi, mis näitab, et me ei kasuta oma võimalusi.

•• Eesti võiks radarisüsteemi vastuostu kohustusega müüa partneritele halupuid.

See oleks meie tööstuspotentsiaali seisukohalt mõttetu lahendus. Intelligentse rahvana peaksime võrdväärse toote vastu andma.

Meie riigihangete kõige ohtlikum koht peitub odavaima pakkuja nõudes. Me peaksime suutma eristada sisseostuhinda sellest hinnast, mis kujuneb päeva lõpuks. Kui me näiteks jätkame ajateenijatele kõige odavamate sokkide ostmist, siis lõpuks peame igale mehele ostma aastaks 365 paari kõige odavamaid sokke, mis lõpuks läheb kallimaks.

Niikaua, kui riigikaitsega seotud tehingutele jääb varjamise, peitmise ja põhjendamatu riigisaladuse loor, ei saa me kunagi teada, kas neid hankeid tehakse tegelikult parimast pakkumisest või mõne ametniku peidetud omakasust lähtudes.

Kui ma vaatan Soome riigikaitse kulutusi, siis ma näen täpselt, kui palju iga mees sõjalaeval palka saab, kui palju laev kulutab. Ainuke asi, mida ma ei tea, on see, kus laev asub ja mis on tema järgmine ülesanne. Meil valitseb salatsemise lastehaigus.

•• Kas see on üksnes kaitseväe probleem?

Toimimisselguse, õigusselguse ja läbipaistvuse vähesus on kogu meie ühiskonna puudus. Riigivalitsemisel torkab see kõige valusamalt silma. Ka valitsuse juht peab väga selgelt ütlema, mida me teeme ja miks me teeme. Kuid meil on valitsemine seotud järgmise valimiskampaaniaga ja puudub juhtide otsustusjulgus. Samuti võiks selgemalt väljendada oma toimetamisi muud ministeeriumid. Mida tehakse? Kuidas tehakse? Miks tehakse?  Otsustusvõimelist  juhti pole vaja õnnepäevadel, teda on vaja kriisipäevadel. Riik ei pea kriisi ajal tulema subsideerima, vaid looma tingimused, keskkonna ja kujundama mentaalsuse.

•• Mida teha, et Eestisse taas investeeringuid meelitada?

Väliskapitali meelitamine pole iseenesest päästerõngas. See on üks instrument. Tähtis on oma niši loomine, leidmine. Väliskapitalis huvi ja surve tekitamine mingi loodud või loodava reaal-atraktiivsuse kaudu. Aga kui on vaja minna Soome ehitama, siis tuleb firmad sinna organiseerida.

Eestis pole õnneks seda vanade ja suurte riikide kastiühiskonna pärandit, et peame põlvest põlve advokaatide või hambaarstidena töötama. Me saame paindlikult võtta ette vajalikke töid. Me pole osanud seda ära kasutada, nagu me pole osanud kasutada väikese riigi eeliseid. Eestil on täisväärtusliku riigi struktuur, mille peal saame proovida erinevaid pilootprojekte suurte riikide jaoks. See võiks olla kas pensionisüsteem või juba töötav ID-piletite süsteem või mis iganes meil toimiv innovaatiline lahend. Kusagil mujal maailmas pole sellisel tasemel mobiilset parkimist, mobiiliga väravate avamist ega saunakütte juhtimist. Üheski riigis Euroopa kultuuriruumis pole näiteks suudetud üheksat institutsiooni koondada ühisteenuse osutamiseks, nagu on meie mobiilne autovalve. Suurriikide institutsionaalne hierarhia on nii paks, et nad pole suutelised selliseid asju reaalajas administreerima. Meie saame õhukese riigi ja korporatiivse ühiskonnana uuenduslikke tooteid maailmale valmistada ja müüa. 

CV

Toomas Peek

•• Sündinud 15. novembril 1952 Tallinnas

•• Abielus, kahe poja isa

Haridus

•• 1976 Tallinna polütehniline instituut, raadiotehnika insener (cum laude)

Töö

•• Praegu OÜ Tradepluss, OÜ Isketor, Estmetal Group OÜ, OÜ Freehold Kinnisvara, OÜ Monteray Holdings juhatuse esimees

•• 2003–2005 AS-i Eesti Post nõukogu liige

•• 2002–2005 AS-i E-Arsenal nõukogu liige

•• 2002–2004 Ventes Invest OÜ juhatuse esimees

•• 2001–2004 Tele 2 Eesti AS-i nõukogu liige (esimees kuni 2003. a okt),

•• 1999–2003 Tele 2 Holding AS-i nõukogu liige (esimees kuni 2003. a nov)

•• 1999–2006 Levicom Finance AS-i nõukogu esimees

•• 1997–2001 Tele 2 Eesti AS-i (Q-GSM) juhatuse esimees

•• 1999–1999 Levicom Broadband OÜ nõukogu liige

•• 1997–1999 Levicom AS-i juhatuse aseesimees

•• 1996–1997 Q–GSM-i (Ritabell AS) tegevdirektor

•• 1994–1997 Levicom AS-i tegevdirektor

•• 1993–1997 Eesti Telag AS-i juhatuse esimees

•• 1993–1995 Tallinna Kaabeltelevisiooni AS-i juhatuse esimees

•• 1992–1998 Levi & Kuto AS-i juhatuse esimees

•• 1992–1996 Levi & Kuto AS-i tegevdirektor

•• 1989–1992 KuTo Co-opi tegevdirektor

•• 1978–1992 sideministeeriumi info- ja arvutuskeskuse insener

•• 1976–1978 Eesti teaduste akadeemia konstrueerimisbüroo spetsialist

Valik autasusid

•• Valgetähe ordeni IV klass

•• Kaitseministeeriumi teeneteristi II klass

•• Kaitseväe teenetemärk

•• Kaitseliidu teenetesõrmus nr 1

•• Kaitseliidu Valgeristi II ja III klass

Liikmesus

•• Eesti reservohvitseride kogu juhatuse esimees

•• Eesti laskurliidu asepresident

•• Kaitseministri RKP koostöökoja liige

•• RDC-Ansioritarikunta RY kapiitli liige, suursekretär

•• Tallinna jahtklubi liige

•• Eesti NATO ühingu asutajaliige ja revisjonitoimkonna esimees

•• Kaitseliidu meredivisjoni pealik

•• Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu revisjonikomisjoni esimees

•• Estonian Business Schooli nõukoja liige

•• Jahtklubi Kalev liige