Toomas Peterson: Nordica kokkutõmbamine võib viia fataalse tegevuse lõpetamiseni. Ellujäämiseks on vaja strateegilisi muutusi ja võimekat uut juhti

 (12)
Toomas Peterson
Toomas PetersonFoto: Tiit Blaat

Nordica ei ole vaatamata riigi 40 miljoni euro suurusele algkapitalile suutnud siinses tururuumis kriitilist massi ületada ning nüüdne tegevuse kokkutõmbamise otsus võib viia fataalse tegevuse lõpetamiseni, kirjutab lennundusekspert Toomas Peterson.

Lennutranspordis on oluline mastaabiefekt. Teatud lennukite arvu juures, nende eduka koormamise, konkurentsi tingimustes ning kütusehinna stabiilsuse juures on võimalik lendude omahinda hoida konkurentsivõimelisena. Nordica ei ole vaatamata riigi ligi 40 miljoni eurosele algkapitalile ja koostööle LOTiga ning allhangetele teistel turgudel jõudnud siinses tururuumis (eelkõige konkurentsis airBalticuga) kriitilist massi ületada, nüüdne otsus kokkutõmbumise poole võib viia fataalse tegevuse lõpetamiseni.

Strateegilised muutused ja uus juht
Siiski on ka muid võimalusi. Eelkõige tähendab see strateegilisi muutusi ja nende teostamiseks võimekat uut juhti ja tema meeskonda.
Tundub, et praegune suund, teadmata kas see on omaniku kui riigi või nõukogu oma, on tingitud airBalticu agressiivsest lähiturgude hõivamisest ning Nordica partneri LOTi soovist Nordica kui kaubamärk likvideerida ja alles jätta üksnes opereerimisega tegelev Regional Jet, kus Lot omab 49%.

Seotud lood:

Missugused huvid peaksid olema omanikul st riigil ja meie riigi elanikel? Peamine, et saaksime ise siit ääremaalt igapäevaselt hommikul ja õhtul lennelda lähiregioonide sõlmpunktidesse ning sealt tulevaid äri ja muid huvilisi vastu võtta.

Missugused on võimalused? Mõnel mujalt lähtuval lennufirmal on kirjeldatud eesmärki siinse turu väiksuse ja maksujõulisuse tõttu ülimalt keeruline kasumlikult teostada. Seega peab kasutama kombineeritud variante. Varasemalt olen pakkunud, et Nordica tuleks ümberprofileerida odavlennufirmaks, sest nö klassikalisel kujul ja nii väiksena edulugu loota ei ole.

Riik ei pea omama lennufirmat, aga hea oleks kui üks firma kasutaks Tallinna hubina ja võiks olla kuldaktsia või väikeosalusega riigi kontrolli all. Raskendatud on nö liinide tellimine riigi poolt nagu seda teevad reeglina riikide omavalitsused, meil osaliselt Tartu linn Finnairilt, sest hangete süsteem on kohmakas, samuti võib olla takistuseks Euroopa Komisjoni riigiabi reeglistik. Tundub ka, et Nordica 40 miljoni eurone algkapital hakkab hääbuma. Samas riik riigiabi reeglistikust tulenevalt enam raha investeerida ei saa.

Seega jääb ikkagi alternatiiv: kas

  • a) Nordica muuta odavlennufirmaks ja erastada, nt ka osaliselt börsile viies või
  • b) Nordica kui kaubamärk kaotada, samas tunnistades ka minevikus tehtud valesid otsuseid ministrite üldkoosolekute ja nõukogu liikmete poolt ning jätkata allhangete tegemist Regional Jetiga koostöös LOTiga. Peavad vastutama ka need, kes ei ole suutnud leida Nordicale juhti.

Tähtis on ka üldine lennutranspordi seis ja tulevik maailmas ja Euroopas. Viimastel aastatel on kasv olnud märkimisväärne, erinevate näitajate järgi 5-7% aastas, reisijate arvu kasv on siiani selline, küll on miinusesse langenud kauba transport.

Euroopa on tänu lennuliiklusteenindusfirmade killustatusele ning majanduskasvu aeglustumisele hakanud konkurentsis kaotama Aasiast ja USAst lähtuvatele firmadele. Kui siinsel turul on väike Nordica allhangete kõrval mõneti hoidnud end veepeal ka üldist lennunduskasvu kasutades, siis need head ajad on ilmselt muutumas.