Toomas Tamsar: on segaste ootuste aeg, kuid meie hätta ei jää
•• Kas konverentsidel käimine aitab eestlastel majanduskriisist üle saada?
Kui ma ütleksin meie klientidele, kes on targad inimesed, et konverentsil käimine on majanduslanguse ajal imerohi, oleks see rumal. Esiteks pole konverentsid imerohi. Teiseks on targad inimesed tundlikud selle suhtes, kui neile püütakse midagi jõuga müüa stiilis: oled rumal, kui ei osta. Tänavu me otsime ka selliseid teemasid, mis aitaksid raskest ajast üle saada. Praegu on segaste ootuste aeg, ettevõtted lükkavad teatud kulutusi edasi. Esimeste kuude põhjal ei saa meie langusest rääkida, käive on kasvanud. Aga languse või languse ootuse ajal on normaalne, et kui mõnest ettevõttest käis varem neli-viis inimest, siis raskel ajal käib ehk kolm-neli inimest. Edukad ettevõtted teavad, et ka rasketel aegadel peab inimestesse investeerima.
•• Kas iga eestlane peaks elu jooksul korraldama vähemalt ühe konverentsi?
Mõnikord jääb küll selline mulje, et pooled tahaksid seda teha. Küllap siis selles tegevuses on mingi seletamatu “liim”.
Konverentsiäri on maailma turismi-, kommunikatsiooni- ja meelelahutusäris üks kiiremini kasvavaid valdkondi. Kuid siin edu saavutamiseks peab olema kogenud ja valdama nõkse, mis igaühele veel teada ei ole.
Konverentsi korraldusteenuse ekspordi puhul ei kasva võimalused ja maht just sadu kordi, kuid välisfirmadele korraldamine annab juurde olulist lisaväärtust, sest müüdavate teenuste hulk suureneb.
Eesti ärikonverentsidest rääkides: konverentsikorraldajad hakkavad üha rohkem spetsialiseeruma. Pärnu Konverentside sarnaseid teemakonverentse palju juurde ei tule.
Kuid konverentside korraldamisel teenusena tööstusharudele, ettevõtetele või siis näiteks turismi- või meditsiini- vms konverentsidel on suuri väljavaateid. Samuti on küllalt võimalusi kiiremates seminariformaatides – seal pole inimesed ka nii lojaalsed kui suurte ärikonverentside puhul, kus hästi suurt rolli mängib ka see, kes su kõrval istub. Nendes valdkondades on uutel tulijatel suurem võimalus läbi lüüa.
•• Kui Eesti elu läheb nüüd raskeks, kas siis tuleb kõne alla säästukonverentside tegemine?
Eelmisel aastal tegime koos Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega säästukonverentsi nimetusega “Maakondlikud juhtimiskonverentsid”. Võtsime oma parimate esinejate salvestusi ja saatsime parimad konsultandid kommenteerima. Koolitajad vedasid diskussiooni. See oli klientidele odav ja toimis väga hästi. Peame nüüd selliseid asju veel välja mõtlema. Peab ütlema, et odavat turgu on meie konkurendid jõudsalt kasvatanud. Pärnu Konverentsid on end kõrgeima hinnaga ja kvaliteetseima teenusega positsiooninud algusest peale turu ülemisse otsa. Klient, kes tuleb madalama hinnaga konverentsidele, kasvab ja jõuab sageli lõpuks ka meie juurde.
•• Mis tundeid tekitab kaubamärk Tallinna Konverentsid?
Mingeid erilisi tundeid ei tekita.
Tallinna Konverentsid pole meie suurte konkurentide hulgas, kuid väikeste hulgas on ta tugev tegija, vist ka kõige tugevam. Usun, et Tallinna Konverentsid konkureerib enam Äripäeva ja Konverentsikeskusega kui meiega.
•• Kas Tallinna Konverentside nimi võib Pärnu Konverentsidele ohtlikult mõjuda?
Pärnu Konverentside põhiturg on Tallinn. Selleks et konverents õnnestuks, peab see toimuma kontorist eemal. Muidu inimene helistab tööle ja otsustab, et käib tunniks ajaks läbi, ning siis enam tagasi ei tule.
•• Nüüd olete siis igikestva rahu seisundis, kus Pärnu Konverentside ja kahe peamise konkurendi positsiooni miski ei kõiguta?
See on nüüd küll provotseeriv küsimus. Meie liidrikoht omas konverentsiliigis on kindel, kuigi igikestvat rahu ei ole. Oma klienditeeninduses oleme konkurentidest üsna pikalt ees. Meil on rohkem rahvast ja kallim pilet, mistõttu saame ja tahame oma klientidele ka paremat pakkuda. Aga konkurents on olemas ja see on hea.
•• Mis siis võib teie jalgealuse kuumaks kütta?
Eelkõige võime ise mingi jamaga hakkama saada. Üle viie aasta tagasi kukkus üks turunduskonverents väga halvasti välja – meie taseme kohta. Me kuulsime seda kriitikat oma klientide käest kolm aastat tagantjärele. Ning see oli seni ka viimane kord, kui me pidime laskma käiku oma „raha tagasi garantii”. Lisaks on siiski konkurentsioht. Aga seda mitte niivõrd kopeerijate poolt, vaid keegi võib välja mõelda mingi üliägeda lahenduse, mida me täna ette ei kujuta. Ja siis kõik muud ohud, nagu neli aastaaega ja rahvusvaheline imperialism. Aga üldiselt, kliendid tahavad mõtteid vahetada, tahavad soovitud suhtlemisringkonda, tahavad, et nende eest hästi hoolitsetaks.
•• Milliseid teravaid või agressiivseid võtteid konverentsiturul võideldes kasutatakse?
Agressiivseid katsetusi, kus püütakse justkui peent mängu mängida, tuleb ikka ette. Tuleb ette ka otsest petmist ja kokkulepete murdmist. Samas ei arva ma, et tegemist oleks kõige agressiivsema turuga. Teinekord juhtub, et konkurent üritab sinu poolt välja kuulutatud esinejat kuu aega varem ise kohale meelitada. On ka linna peal räägitud, et Pärnu konverents jääb ära.
Kopeerimist on ka hästi palju. Oleme selle pärast aeg-ajalt vihastanud, kuid pidanud sellega ka leppima. Kopeerimine mõjub ka tunnustusena. Ja konkurents on ikkagi normaalne asi.
Kui Tartu konverentsid algasid, tundus meile ennekuulmatu, et meie ideed üks ühele maha viksitakse. Tegelikult oli see konkurendi kui uue tulija jaoks tookord õige võte. Kopeerimisega esimeseks ei saa, aga kindlaks teiseks võib küll saada. Ja need, kes eile ise kopeerisid, on täna pahased, kui uued tulijad omakorda nende pealt kopeerivad. Lõppkokkuvõttes on konkurents kasvatanud turgu tervikuna.
•• Kui suur on võimalus, et Riia puhkeb nüüd konverentsiäris õitsele? Panevad mõnes Jurmala hotellis eesti keele sünkroontõlgi putkasse, meelitavad Eesti eliidi hoopis sinna?
Siin peame eristama Lätit kui Eesti või Baltikumi ärikonverentside toimumispaika ja Riiat kui rahvusvahelist konverentsiturismi sihtkohta. Ärikonverentside osas on lätlased seda nn Balti võrgustikku proovinud, kuid see pole toiminud. Eestlasi käib seal vähe. Tüüpilise turundusnipina kasutatakse konkursse, mille nominendid tuuakse kohale, kuid sellega asi piirdub. Ideekonverentside äri on ikka selline kohaliku kogukonna kooskäimise äri. Läti häda on kohalike ärikonverentside puhul ka selles, et neil pole peale Riia ühtegi linna, kus konverentse teha. Leedus on Palanga ja Druskininkai, mis on päris head kohad ja mida me ka kasutame.
•• Lätlastel paistab olevat Baltikumis tänu asukohale regionaalne või rahvusvaheline eelis.
Rahvusvahelise konverentsiturismi tegijana võib Riia Baltikumi keskpunktina edu saavutada. Läti on infrastruktuuri mõttes parem, sest asub keskel. Mis eriti oluline: Riia on Euroopaga oluliselt paremas lennuühenduses kui Eesti. Rahvusvahelises konverentsiturismis pole meie ettevõtete omavaheline konkurents peamine, oluline on Tallinna kui konverentsikoha tutvustamine süsteemselt. Kiireid ja murrangulisi hüppeid pole põhjust oodata. Sellel turul tegutseb mitmeid ettevõtteid. Frens on ehk tuntuim, siis on Pärnu Konverentside korraldaja Carrot, suured on reisibüroode vastavad üksused, Konverentsikeskus ja teised.
•• Kas Pärnu Konverentsid suudab oma klientuuri värskendada või lähete koos oma kuulajatega üheaegselt pensionile?
Meie klientuur peegeldab päris hästi juhtide maastikul toimuvat, s.t osalejad üldiselt noorenevad. Natukene on pilt tõepoolest muutunud. Viis aastat tagasi pidutseti esimesel konverentsiööl pikemalt, kuid nüüd on teise päeva hommikusel loengul rahvast tihedamalt kohal.
On tõepoolest kliente, kellega me oleme koos vananenud. Mitmed käivad aastase või paarise vahega. Meie klientide tagasi tulemise protsent on päris hea.
Kuid noori kuulajaid tuleb ettevõtete sisemise noorenemise arvelt üha rohkem juurde.
•• Kust läheb konverentsil meelelahutuse ja töö vaheline piir?
Me õpime sõubisnisest, sest paljud konverentsid on igavad. Otsime kokkupuutepunkte lavastustega, et konverentsi ümber käivad asjad teeksid elu lõbusamaks ja aitaksid paremini õppida ja paremini lõõgastuda. Tahame, et keskkond oleks inspireeriv. Teeme kohati kalleid pisiasju, mida klient ei pruugi tervikuna märgata. Eks pisitasa püüavad seda teha ka konkurendid.
