Lisaks heade praktikate jagamisele oli seminari eesmärgiks teavitada tööandjaid neile suunatud valdkondlikest meetmetest, teatas EPIKoda.

„On heameel, et need tublid tööandjad, kes omavad kogemust, on valmis kogemust ka jagama. Hetkel on töötuse määr 6 protsendi ümber, madalaim peale buumiaastaid. See tähendab, et erivajadustega inimeste jaoks võimalus tööd teha suurem kui varem,“ kõneles tööandjate keskliidu peadirektor Toomas Tamsar sõnas päeva avades.

Triin Juss Astangu Kutserehabilitatsioonikeskuse tööhõivetalitusest julgustas tööandjaid osalema infopäevadel ja koolitustel ning looma vähenenud töövõimega inimeste praktikakohti. „Sageli juhtub, et tööandjad, kellel on puudunud varasem kokkupuude erivajadustega inimestega, tulevad infopäeva lõpuks välja konkreetsete koostööettepanekutega,“ jätkas ta.

Kristi Aasa Selverist soovitas tööandjatel keskenduda kandideerija oskustele ja võimetele, aga kaardistada ka välistused töö iseloomus ning mõelda läbi osakoormuse võimalus. Aasa viitas vajadusele suuremate riiklike ressursside järele erivajadustega töötajate tugiisiku ja liikumispuudega inimestele töölesõidu hüvitamiseks.

Margit Härma MAMO kohvikutest põhjendas, miks on vaja, et puude või erivajadusega tööle kandideerija selgitaks tööandjale oma erivajaduse iseloomu. „Tööandjal aitab vastav info juhendamis- ja tööprotsessi paremini erivajadustele kohandada,“ leidis ta.

EPIKoja tegevjuht Anneli Habicht lisas, et usalduse saavutamiseks vähenenud töövõimega tööotsija ja tööandja vahel saavad samme astuda mõlemad pooled.

„Kojal on siinkohal tähtis roll julgustamaks inimesi oma erivajadust asjakohasel määral tööandjale avalikustama,“ lisas ta.

Kadri Seeder Palgainfo Agentuurist rõhutas kaugtöö võimalusi tutvustades, et kaugtöötamist kaaludes tuleb nii erivajadustega inimesel kui tööandjal alustada eneseanalüüsist – kas baasharidus ja varasemad erialased kogemused toetavad kaugtöötamist ning ning kui suur on kodust või töötamise ja enesejuhtimise tegelik valmisolek.

Seeder soovitas erivajadustega inimestel kombineerida kaugtööd tööga kollektiivis, et säiliks silmast-silma suhtlemine kolleegidega.

Sulev Alajõe Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest tegi ettepaneku tööandjatele suunatud tegevusi eri institutsioonide vahel sünkroniseerida ning kasutada ka maakondlike ettevõtluse arenduskeskuste ressursse.

Seminaril jäi kõlama, et tööandjad ootavad kompaktsel ja kontsentreeritud kujul infot tööandjatele suunatud teenustest ja soodustustest vähenenud töövõimega inimeste palkamise toetamiseks, samuti koolitusi nii juhtidele kui personalile.

Positiivsete muudatustena toodi välja võimalus lisada tööportaalis värbamiskuulutusele märge töö sobivuse kohta erivajadustega inimesele.