Toomas Uibo lükkab ümber viis väidet meie lennufirma kohta ja põhjendab miks see ei ole mõttetu must auk

 (55)
Toomas Uibo
Toomas UiboFoto: Rauno Volmar

Piletimüügil Nordica kaubamärki kasutav Eesti riiklik lennufirma Nordic Aviation Group (NAG) on oluline. Meie oma lennundus on osake meie iseseisvusest ja iseseisvalt hakkama saamisest, kinnitab ettevõtte kommunikatsioonijuht Toomas Uibo. Ta toob välja viis kõige levinumat väidet lennufirma kohta.

1. NAG on kahjumlik projekt ja põhjatu must auk!

Eesti riiklik lennuettevõte Nordic Aviation Group oli enne kriisi kasumis ega vajanud mingit finantsabi. Eelnevad kahjumid olid seotud suuresti ettevõtte käivitamisega. Läbi tütarfirma Xfly osutati lennuteenuseid teistele lennufirmadele, sest Tallinnas oli 2019. aasta õpuks pakkumine suurem, kui nõudlus ja seetõttu peatati Nordica nime alt lennupiletite müük, et sobival hetkel see taastada. See oli äriline otsus, et kaitsta maksumaksjate raha. Ühtegi sihtkohta peale Trondheimi tänu lendude peatamisele Tallinnast vähemaks ei jäänud. Eelarve prognoosi kohaselt pidi NAG teenima 2020. aastal vähemalt 5 miljonit eurot kasumit ja maksude efekt oleks olnud 10 miljonit eurot riigikassasse. Nii jaanuari kui ka veebruari näitajad olid plaanitust isegi paremad. Tegemist on täna kasumlikult toimiva riigiettevõttega.

Seotud lood:

2. NAG lendab ei tea kus ja ei tea kellele!

NAG aitas läbi oma tütarfirma Xfly (Reginal Jet) enne koroonakriisi lennata teistel lennufirmadel Tallinnast viit liini (LOTile ja SASile) ja teostas Eesti pealinnast iga nädal umbes 140 lennuoperatsiooni, olles sellega üks suurim operaatorfirma Tallinna lennujaamas ning ühendades Eestist küll teisel, kuid kasumlikul moel. NAG teenis Eestile raha. Tallinn oli ja ka loodetavasti jääb NAGile kodubaasiks, kus töötab üle 300 kõrget lisandväärtust loovat Eesti inimest. Lennufirma kadumine avaldab kogu sektorile ääretult suurt mõju ja tuhanded töökohad satuksid lennufirma kadumisega ohtu. Täna on vaja finantsabi selleks, et edukas ettevõte päästa ja vältida terves sektoris doominoefekti tekkimist.

3. Meil pole vaja oma lennufirmat!

Oma lennufirma ja tugev lennundussektor on osa iga riigi iseseisvusest ja iseseisvalt hakkama saamisest. Just kriiside ajal tuleb see eriti selgelt välja. Igaüks võitleb täna eelkõige ise enda eest. Üks lennufirma ei ole küll terve lennundussektor, kuid ta mängib äärmiselt olulist rolli, et see valdkond areneks ja säilitaks Eesti riigile strateegiliselt olulise ressursi. Kui kaob meie oma lennufirma, ei ole meil varsti Lennuakadeemiat, pihta saaks olulisel määral turismisektor ja lennukite hooldusettevõtted, kaoks oluline osa Tallinna Lennujaama tuludest, töö kaotaksid tuhanded inimesed, kes üht või teistpidi lennundusega seotud. NAG vajab ellujäämiseks 20-30 miljonit eurot, et tulusat äri edasi ajada. Pankroti korral peab aga riik olema valmis maksma vähemalt 10-12 miljonit eurot aastas kasutult seisvate lennukite eest, ja seda ilmselt 3-4 aastat järjest, sest lennumasinad pole hetkel likviidsed. Lisaks kaotavad pankroti korral nii Xfly kui ka Transpordi Varahaldus AS oma väärtusest kokku umbes 50 miljonit. Xfly on aga praeguste plaanide kohaselt valmis juba juulist uuesti lende taastama, sest SASil on kindel soov Eesti lennufirmalt teenuseid edasi osta. Koos taastame esimesel võimalusel Tallinn - Stockholmi liini.

4. Mõistlikum on aidata hoopis Läti lennuettevõtet!

Möönan, et airBalticul on mängida oluline roll meie turul ja iga lennuühendus Tallinnaga on kulda väärt. Loodame, et nad jäävad ellu. Teisest küljest ei ole airBaltic enam see lennufirma, kes ta oli enne kriisi. Lisaks suurtele kahjumitele ja ärimudelile, mis on mitmed Euroopa lennufirmad juba pankrotti viinud, on loobutud väiksematest lennukitest ja alles jäävad suuremad, mis ei sobi kuidagi regionaallendude opereerimiseks. Vaatamata sellele lubavad lätlased juulist 145-kohalise lennukiga 11 korda nädalas Tallinnast Vilniusesse lennata. See on igale, natukenegi lennundusega kokkupuudet omavale inimesele märk suitsiidsest käitumisest või siis kallist turundusnipist. On mõistetav, et lätlasete tegelik huvi on hakata hoopis Tallinnast iga päev mitu korda Riiga lendama, et oma sealt väljuvaid lennukeid täita. See oleks äriliselt mõistlik. Täpselt sama juhtus ka Leedus, mis peaks olema meile hoiatav näide. Vilnius vaevleb siiani halbade lennuühenduste käes. Eesti ei tohiks astuda samasse ämbrisse!

5. Nordica küll, aga miks meile see Xfly?

Kui Nordica on piletimüüja ja liiniarendaja, siis Xfly on just see platvorm, kus on lennukid ja meeskonnad ja mis lende reaalselt teostab. Nii on see olnud algusest peale ja just see annabki meile paindlikkuse müüa pileteid siis, kui turg on selleks olemas ja lõpetada müük, kui Tallinnas käib meeletu hinnasõda, kus pole mõtet maksumaksja raha kulutada. Eestlane hoiab targalt munad eraldi korvides. See on unikaalne, ja täna üks väheseid lahendusi Euroopa ääremaal paiknevale väikeriigile oma lennufirma omamiseks. Mängu ilu seisneb veel selles, et peale piletimüügi lõpetamist ei juhtu meie lennufirmaga mitte midagi halba. Xfly on aga täna üks Euroopa suurimaid ja kasumlikumaid omataolisi lennuettevõtteid, kelle konkurendid on juba pankrotistumas. Eestil on ajalooline võimalus see kriis praegu enda kasuks keerata ja Xfly kunagi suure raha eest maha müüa selle asemel, et riskida kuni 100 miljoni eurose arvega Eesti maksumaksjale lennufirma pankroti korral. Ärme lase oma kuldmuna potist alla!