Töönarkomaania varjukülg: miks juhtide hilisõhtused meilid meeskonna tulemusi tõsiselt kahjustavad?

 (26)
Töönarkomaan
TöönarkomaanFoto: Scanpix, Panther Media

Su meeskond on olulise projektiga paigal tammunud ning ühtäkki Heureka! Avastad õhtul kell 23, et edasi viiks just see samm. Loomulikult asud kiiresti e-maili kirjutama, et sellest alluvatele teada anda. See ei ole hea mõte. Miks töötajatele väljaspool tööaega meilide saatmine on halb plaan, kirjutab Harvard Business Review blogis ettevõtete produktiivsuse ning töötajate tähelepanu valdkonna ekspert Maura Thomas.

Oma kogemustele tuginedes kinnitab ta, et pärast tööaega saadetud töömeilid võiksid pealtnäha justkui ettevõtete tegemisi kiirendada ja efektiivsust lisada, kuid sellise tegevuse tegelik mõju on hoopis vastupidine: see pärsib töötajate loomingulisust, innovatiivsust ning produktiivsust.

Kui oled ka ise üks nendest juhtidest, kes ei suuda tööga distantsi hoida, siis oled ennast ilma jätnud ühest liidri jaoks olulisest faktorist: värskest pilgust kogu ettevõtte või meeskonna tegemistele. Ja kui boss töötab, siis tunneb kogu meeskond paratamatult, et peaks sama tegema.

Nii, et enne arvutiklaviatuuri klõbistama asumist mõtle hetkeks, miks sa tahad seda meili väljaspool tööaega saata? Kas sa eeldad, et töötajad peaksid sellele kohe reageerima? Või teed sa seda selleks, et pärast meelest ei läheks?

Esimesel juhul sunnid sa oma meeskonna tööga 24/7 seotud olema tahtlikult. Teisel juhul tahtmatult. Üldjuhul ei ole vahet, pidev töötamine ei ole hea ei juhile, töötajatele ega kogu ettevõtte kultuurile.
Kui vahel harva, ettevõtte jaoks kriitilistel ja kiiretel aegadel ületunde teha, on see töötaja pühendumise tunnus. Kui see on aga pidev protsess, on tegemist töönarkomaaniaga. Ja nende kahe vahel on suur vahe.

Seotud lood:

Olenemata juhi kavatsustest, on pidev valmisolek tööks lõppkokkuvõttes Thomase sõnul meeskonna tulemustele negatiivse mõjuga. Kui töötajad peavad pidevalt oma e-maili kontrollima, olgu see siis hirmust juhi saadetud teated maha magada või lihtsalt nutiseadmete sõltuvusest, jäävad nad ilma ajule vajalikust puhkeajast.

Uuringud on tõestanud, et tööl parima panuse andmiseks on inimesel vaja puhkeaega, aega, mil aju tegeleb teiste asjadega ning me ei mõtle tööle. Töömõtetest eemal viibimine toob värskeid ideid ja mõtteid. Kui aga su töötajad on pidevalt mõtetes tööasjade juures, jääb ettevõte lõpuks ilma oma peamistest konkurentsieelistest: töötajate loomingulisusest, inspiratsioonist ja motivatsioonist.

Lõpuks kehtib see ka juhi enda kohta.

Thomas soovitab ettevõtetel kehtestada kindlad e-mailide ning kommunikatsioonireeglid, et toetada tervislikku töökultuuri. Ta toob näiteks eduka tervishoiukonsultatsioonifirma Vynamic, kus on kehtestatud nn „zmaili“ reeglid ehk olukord, kus tööpäevadel kella 22-7 ning kogu nädalavahetuse vältel on töö-emailide saatmine taunitud. Samas pole töötegemine sel ajal keelatud ning vajadusel saab helistada. Kuid tööga tegelevad inimesed ei sega teisi.

Samuti peaksid juhid Thomase kinnitusel tõsiselt järele mõtlema, enne kui inimeste pideva töötegemise heaks kiidavad ja veel hullem, seda isegi ergutavad. Uskumus, et rohkem tööd tähendab ka suuremat edu, ei taha kuidagi taanduda, kuid tõsi on, et pidev töötamine ning ületunnid ei ole ei kasulik ega jätkusuutlik.

Veelgi enam, see tegelikult vähendab nii tulemuslikkust kui pühendumist.

Töökeskkond, mis eeldab pidevalt meilisuhtlust, ei muuda töötajate tegevust tulemuslikumaks. See paneb nad lihtsalt liigselt kiirustama ning tekitab hajevil olekut. Töötajaid valitakse ettevõttesse nende teadmiste, kogemuste ning oskuste põhjal, mitte selle järgi, mitut asja nad pealtnäha suudavad korraga teha või mitmele e-mailile päeva jooksul vastata.