Tööõnnetuste arv avalikus halduses kasvas pea 17 protsenti
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on õnnetuste arv jäänud sisuliselt samaks. Kui valdkondadest on õnnetuste arvu olulist vähenemist näha puidutööstuse sektoris, siis õnnetuste arv on enim kasvanud avaliku halduse ja riigikaitse sektoris ning keemiatoodete tootmise valdkonnas. Avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalas toimus kuue kuuga 255 tööõnnetust, ehk 45 tööõnnetust rohkem, kui möödunud aasta samal perioodil.
Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Apo Oja sõnul on avaliku halduse ja riigikaitse suur õnnetuste arv seletatav asjaoluga, et varjamisi, nagu teistes sektorites, ei esine. „Siiski paneb selline statistika meid teiseks poolaastaks kavandama tegevusi, et tööohutuse alast teadmist senisest enam avaliku sektori asutuste ja kaitseväeni viia.“
Maakondade lõikes on vähenenud tööõnnetuste arv Tallinnas, Lääne-Virumaal, Järvamaal ning Tartumaal. Tööõnnetuste kasvutrendi näeb aga Võru-, Valga- ja Läänemaal. Valgamaal registreeritud tööõnnetuste kasvu on märkimisväärselt suurendanud Kaitseväe koosseisu kuuluvate kaitseväelaste Kevadtorm 2014 käigus saadud kergemad vigastused. Samuti on Võrumaal registreeritud tööõnnetuste arvu mõjutanud Kuperjanovi pataljonis teenivate kaitseväelastega toimunud juhtumid.
Surmaga lõppenud tööõnnetustes hukkus aasta esimese kuue kuuga kümme töötajat. Kolm töötajat hukkus remonttööde teostamise käigus ning kolm ehitustööde teostamise käigus. Kaks töötajat said surma liiklusõnnetuse läbi. Lisaks toimus kaks surmaga lõppenud tööõnnetust transpordivahenditega, kuid seda mitte liikluses vaid ettevõtte territooriumil, kus üks töötaja jäi rataslaaduri ette ning teine rongi alla.
