Tööõnnetuste kindlustuseelnõu võtaks lisamiljardi

 (4)
Tööõnnetuste kindlustuseelnõu võtaks lisamiljardi
Priit Simson

Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seaduse eelnõu tekitab vaidlusi. Tööjõukulude kasv viib palkade kärpimiseni või tarbijahindade tõusule.
Eesti Tööandjate Keskliit pole nõus tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seaduse eel-nõuga, mille kohaselt tõuseksid ettevõtete tööjõukulud 2-4%.

Tööandjate keskliidu tegevdirektori asetäitja Tarmo Kriis ütles, et seaduseelnõu tekitab segadust. Talle jääb arusaamatuks, kuidas ning mille alusel hakatakse tariife määrama. Ka pole töö-andjad nõus, et tariifid kehtestatakse vastavalt tegevusvaldkonnale. Kriisi sõnul oleksid sel juhul kindlustusmaksed suuremad tööstuse ja ekspordiga seotud ettevõtetes, mis panevad aluse riigi majanduskasvule. Kulutuste kasv viiks aga lähtuvalt majandussektori eripärast kas palkade vähenemiseni või tarbijahindade tõusuni.

Kulude kasv kaks protsenti. Eelnõu koostajate hinnangul toob kindlustusskeemi rakendamine ettevõtetele kaasa kuni kahe protsendi suuruse tööjõukulude kasvu. Hinnangute kohaselt moodustaks see miljard krooni aastas. Eesti kahjukindlustuse turumaht oli eelmisel aastal 1,4 miljardit krooni.

Tööandjate keskliit prognoosib aga tööõnnetuste kindlustamisega kaasnevate tariifide suuruseks koguni 3-4 protsenti tööjõukuludest.

Eesti Põlevkivi juhatuse esimees Mati Jostovi ütles, et kulud peaks katma riik ja tööandja. “Tööandja üksi ei peaks kõiki kulusid kandma,” lausus Jostov.

Tööandjate hinnangul ei ole kohustusliku kindlustuse eelfinantseerimise printsiibil loomine otstarbekas, kuna suurendab oluliselt kindlustusmakseid. Kindlustusseltsid on kohustatud looma hüvitiste väljamaksmiseks reserve. Seepärast võiks ettevõtete hinnangul korraldada tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus solidaarsusprintsiibil kehtiva sotsiaalkindlustussüsteemi ühe osana.

Kindlustuskatte määramine kuulub eelnõus rahandusministri pädevusse. Praegu on arvestuse aluseks võetud kindlustussumma ühe kindlustusjuhtumi korral kolm miljonit krooni.

Eesti Kindlustusmaaklerite Liidu juhatuse esimees Ain Habicht ütles, et see summa pole suur.

“Kui noor inimene jääb püsivalt töövõimetuks, peab see summa katma tema saamata jäänud netosissetuleku ja ravikulud,” selgitas Habicht.

Kriis tõdes, et uue seadus-eelnõuga võidavad töötajad.

Haigetel ja vanematel inimestel raske tööd leida. Kriis märkis, et seaduse vastuvõtmisel hakkaksid tööandjad hoolikamalt töötajaid valima. Inimestele, kellel on esinenud tõsisem tervisehäire, muutub tööandjate suurema ettevaatlikkuse tõttu töökoha leidmine senisest raskemaks. Samuti võib tekkida olukord, kus vanemaid inimesi hakatakse vältima.

Seaduseelnõu üks looja, rahandusministeeriumi juriidilise osakonna juhataja Alar Urm ütles, et suure tõenäosusega võetakse seadus sel aastal vastu.

Ekspressi konverents 2020