Poliitikauuringute keskuse Praxise uuringust selgus, et tööandjale lähevad näiteks töösisekorraeeskirjade pidamine ja seal tehtavate kooskõlastuste tegemine maksma 36 miljonit krooni aastas ning tööraamatu pidamine 8,4 miljonit krooni aastas.

Nii ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga kui ka tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis on nõus, et tööraamat on oma aja ära elanud.

Kui Kriis pooldab ka sisekorraeeskirjade kaotamist, siis Taliga leiab, et need — ja tööinspektsiooni kaudu ka riigi järelevalve nende üle — peavad jääma.

“Põhiseadus ütleb juba, et töötingimused peavad olema riigi kontrolli all,” ütles Taliga, kelle sõnul on vaja kaitsta töötajaid, kes ise ei tunne piisavalt seadusi ja oma õigusi.