•• Mis on lisaks hüppelisele hinnatõusule Eestis ehitamist kõige rohkem muutnud?

Ehituse suurim muutus on toimunud viimase kümne aasta jooksul, kui ehitusplatsidel asendati betooni ja segude valmistamine tehases toodetud segude kasutamisega.

Praegu peab tööline valima vaid õige segukoti ning teadma, kui palju sinna vett juurde valada. Ligi 90 protsenti Eesti ehitusturul kasutatavatest segudest valmib niimoodi, mis muudab töö kiiremaks ja puhtamaks. Kvaliteet paraneb samuti, sest ehitaja ei pea enam murdma pead, millises vahekorras komponente lisada.

•• Kus võib ehitustehnoloogias oodata kõige märkimisväärsemaid muutusi?

Üha tähtsamaks muutuvad nii viimistusmaterjalide kui ka kommunikatsioonide lahendused, kus areng läheb edasi kõige kiiremini.

Suuremahuline torude painutamine ja keevitamine ehitusobjektidel on juba praegu lõppenud, sest ehitusmaterjalide tootjad pakuvad terviklahendusi, mis tuuakse juba valmis kujul objektile.

Juba praegu valmistatakse värvi, mis imab ja hävitab ruumis mustust. Sellist värvi saab kasutada näiteks suitsetamisruumides. Üha keerulisemaks muutuvad ventilatsiooni- ja kütteseadmed, mille abil saab kompenseerida isegi ehitamisel tehtud vigu.

Selline areng toob esile vajaduse üha kitsamate oskustega tööliste järele. Töömees, kes oskab samal ajal valada põrandat ja teha elektritöid, muutub haruldaseks, sest iga selline operatsioon muutub keerulisemaks.

Näiteks toodetakse ehituse tarbeks juba mitu tuhat erinevat segu, üksnes plaatimiseks kasutatakse üle kümne erineva segu. Tööline peab teadma, millal kasutada kiiresti kõvastuvat, millal läbipaistmatut segu.

•• Kas põhu või mõne muu üllatusliku ehitusmaterjali tulek ei või vanu materjale hakata välja tõrjuma?

Majade põhikonstruktsioonid jäävad Eestis ikka selliseks, nagu neid praegu tehakse.

Vähetõenäoline on nn ökomajade lai levik. Põhust majal võib olla palju eeliseid, kuid need ei pruugi meie kliimavöötmes mõjule pääseda. Põhust seinad saavad koduks närilistele ja putukatele ning imavad jõudsalt niiskust, mis tekitab hallitust. Samuti pole nii põhust kui ka savist seintele kuigi hõlbus kommunikatsioone ja kas või mööblit kinnitada. Sama puudus on näiteks savikrohvil, millel lihtsalt puudub tugevus.

Huvitavate ehitusmaterjalide kasutamine on piiratud. Kui Lapimaal levinud metsakuivast püstpalgist maju hakati tooma Lõuna-Soome, siis need ei pidanud seal vastu. Palgid hakkasid mädanema, sest enam polnud neid ümbritsemas Lapimaale iseloomulikku ühtlast kliimat.

Eestis kõigub temperatuur sada korda aastas, mis eeldab kapitaalsete majade ehitamist. Selleks sobib nii puit kui ka kivi. Õnneks oleme vahele jätnud Skandinaavias aastaid tagasi proovitud pappmajade perioodi. Kerged kipsplaatidest ja papist majad võivad olla odavad ehitada ja alguses ka kasutuskõlbulikud, kuid niiskus hävitab need kiiresti.

Pole võimalik, et hakatakse ehitama vaid ühest blokist laotud seina, sest niimoodi ei lahenda meie kliimas olulist kastepunkti probleemi. Konstruktsioonidega püütakse niiskuse ja külmumise punkti viia võimalikult väljapoole kandekonstruktsioonidest.

•• Kas meile sobib ka tulevikus ennekõike vaid kivimaja?

Eestis võiks tunduvalt rohkem puitmaju ehitada, kui seda praegu tehakse. Eesti puitmajatootjad teevad tööd peamiselt välismaale, Skandinaaviasse, kus on inimesed rikkamad.

Puitmaja pakub inimesele sootuks teistsugust elamise stiili, kuid toob kaasa ka mõningaid ebamugavusi. Puidust maja on nagu elusolend, mis muutub pidevalt ja vajab rohkem hoolitsemist. Eestlased tahavad aga üha rohkem pühenduda tööle ja vabale ajale. Puitmajad võiksid meil läbi lüüa, kui tekiks teenistus, mis kord aastas iga maja üle käib ja lõtvunud poldid pingule tõmbab.

Mõne aja pärast võib aga hoogu saada kilpmajade ehitamine. Praegu takistab seda eestlaste suur individuaalsuse taotlus, sest ei taheta elada samasuguses majas nagu naaber. Kilpmaja aga eeldab suurt turgu, kus terved rajoonid rajatakse vaid ühe projekti järgi. Ameerikas on see tavaline nähtus.

••  Nii et eestlased kolivad kõik eramajadesse?

Eramajade ehitamist hakkab piirama asjaolu, et teatud vanusesse jõudes võib majas elamine muutuda üle jõu käivaks. Hooldamisega seotud teenused on kallid, kuid vanuril ei pruugi jõud lume koristamisest üle käia. Eestis lihtsalt pole kommet, et mitu põlvkonda samas majas elavad.

•• Kas tulevikus suudab eestlane endale ise oma kätega maja ehitada?

Ma ei usu, et tänapäeval oleks veel kedagi, kes endale ise ehitab, nagu nõukogude ajal tehti . Samuti kaovad õige pea turult nn mustad brigaadid ja kogu ehitamine koondub suurte ehitusfirmade kätte.

Põhjus peitub selles, et valdavalt ehitatakse pangalaenuga, millega kaasneb objektide kindlustamise nõue. Kuid pädevat kindlustust saab anda vaid sertifitseeritud töödele, sest haltuura korras ehitatud majadele ei saa keegi kvaliteeti garanteerida.