Töösturid: Helme plaanitav võõrtööjõudu piirav seadusemuudatus viib tööstussektori kriitilisse seisu

 (99)
Otto Pukk.
Otto Pukk.Foto: Arno Mikkor, Eesti Elektroonikatööstuse Liit

Eesti Elektroonikatööstuse Liit leiab, et juba praegu sektoris tugevaid probleeme tekitav tööjõupuudus võib jõuda seoses võõrtööjõuga planeeritava seadusemuudatuste tulemusel kriitilisse seisu.

Eesti Elektroonikatööstuse Liidu volikogu juhi Otto Pukki sõnul võib siseministeeriumi poolt kooskõlastusringile saadetud seadusemuudatus, mille alusel plaanib riik muuhulgas kasvatada ja karmistada võõrtööjõudu kasutava ettevõtte kohustusi, viia tööstussektori kriitilisse seisu.

“Juba praegu on Eesti tööstussektor ja sealhulgas elektroonikatööstus hädas tööjõupuudusega, sest järelkasvu pole ja võõrtööjõu kaasamine on keeruline. Olukorras, kus elektroonikatööstus on selgelt Eesti majanduse ja eeskätt ekspordi eestvedaja, ohustab planeeritav seadusemuudatus ettevõtjatele langevatele täiendavate kohustuste näol ettevõtete võimalust omada piisavat võimekust toodete-teenuste pakkumiseks, sealjuures töökohtade hoidmiseks ja loomiseks, ning riigieelarvesse panustamiseks maksude näol,” märgib ta.

Täna on Eesti Elektroonikatööstuse Liidu tegevjuhi Arno Kolgi sõnul Eesti elektroonikatööstuses üle 250 ettevõtte ja 12 000 töötaja, kelle käive on ühtekokku 2,1 miljardit eurot, mis on viimase aastaga tõusnud üle 5%. Kogu toodangust 85% eksporditakse ning ühtekokku moodustab elektroonikatööstus 24% Eesti tööstuse ekspordist.

Seotud lood:

“Meil on vaja lihtsamaid reegleid, mis aitaksid majandusele hoogu juurde anda, mitte seda pidurdada. Ettevõtjate kasvavad kohustused võivad aga hakata mingil hetkel takistama nende arengut ja konkurentsivõimet,” lisas Kolk, tuues takistusena näiteks töötajate registreerimise, mille menetlusaega plaanib ministeerium samuti pikendada.

Nii Kolk kui Pukk tõdevad, et ilma välistööjõudu kasutamata Eestis täna lihtsalt hakkama enam ei saa. Välistööjõu kasutamist pidurdavad lahendused tekitavad aga liidu sõnul olukordi, kus “illegaalse” tööjõu kasutamine on üks variant ellu jääda, sest puudub vajalik ressurss tegeleda keeruka dokumentatsiooniga. "Kui välistööjõu sissetoomise reeglid tagavad paindlikkuse ja protsessid on läbipaistavad ning arusaadavad, lahendab see tõenäoliselt suurema osa nii-öelda illegaalse tööjõu probleemidest ja jätab ka maksurahad Eestisse," rõhutas Kolk.

“Kui Sul on Eesti seaduste kohane tööleping käes, peaksid olema Eestis töötajana teretulnud,” märkis Pukk, kes ei mõista, miks riik soovib nii töötaja kui ka tööandja jaoks olukorda keeruliseks muuta.

Liidu tegevjuhi ja volikogu juhi sõnul on Eesti elektroonikatööstus juba täna kõige digitaliseeritum ja automatiseeritum tööstussektor Eestis, kuid sellegipoolest on puudu inimestest, kes automaatikaga vajaliku töö ära teeks. Vajaliku järelkasvu ja kohaliku tööjõu puudumise tõttu otsitaksegi abi võõrtööjõult, kes aitaks töö ära teha. “Arusaadavalt peab välistööjõud töötama Eestis samadel tingimustel nagu kohalik tööjõud, omades samu õigusi ja kohustusi,” märkis Kolk, nõustudes sealjuures ministeeriumi sooviga vähendada ebaseaduslikku töötamist.

“Sellegi poolest ootaksime riigilt rohkem tuge tööstuse elavdamisele ja tööjõuprobleemiga tegelemisele läbi soodustavate, mitte pidurdavate lahenduste,” märkis ta.

Mart Helme juhitava siseministeeriumi poolt kooskõlastusele saadetud seadusemuudatuste alusel soovitakse vähendada Eestis töötamise regulatsioonide kuritarvitamist ning plaanitakse muuhulgas hakata rakendama pööratud tõendamiskohustust ning panna vastutus reeglite järgimise eest tööandjale. Samuti plaanitakse muudatuste kohaselt pikendada lühiajalise töötamise registreerimise menetlustähtaega 10 tööpäevalt 15 tööpäevale.

Seadusemuudatused on planeeritud jõustuma 15. detsembrist ning menetlustähtaja pikendamist puudutavad siseministri määruse muudatused juba 1. septembrist 2019.