“Tootmises võib küll esialgne plaan olla üks, kuid reaalne olukord tihtipeale ei vasta sellele. Kui mingi info on puudu, siis ei vasta plaan või aruandlus tegelikkusele ja nii ei saa teha õigeid või täiendavaid otsuseid, mis aitaksid tõsta efektiivsust,” tõdes Eliko Tehnoloogia Arenduskeskuse juht Indrek Ruiso Eesti Päevalehe erilehele Tööstus.
Eesti Elektroonikatööstuse Liit kinnitas sügisel erinevate uuringutulemustele tuginedes, et Eesti tööstuse efektiivsuse ja automatiseerimise tase on alla Euroopa keskmise - välja arvatud elektroonikasektoris, mis on teistest pikalt ees. Elektroonikavaldkonna eksperdid usuvad, et tootmise jälgimine reaalajas aitaks meil jõuda parimatele järele ka teistes valdkondades.
Eliko Tehnoloogia Arenduskeskuse juhi Indrek Ruiso sõnul tuleb olukorra mõistmiseks vaadata alustuseks nö „suuremat pilti" ja Eesti tootmisettevõtete kohta maailmas.
„Eestis ei ole suuri ja juhtivaid tööstusettevõtteid välja arvatud üksikud näited nagu Ericsson. Ei ole autotööstust, ega teisi juhtivaid ja kalleid tööstusharusid, mis paratamatult määravad ning kujundavad kogu tööstuse arengu maailmas," nentis ta.
Reeglina toimub aga tootmistehnoloogiate, ka IoT lahendused, andmete kogumine, kasutamine, vastava tarkvara arendamine ja kasutuselevõtt just suurtes tootmiskeskustes- ja piirkondades, kus on kriitiline mass uute lahenduste sünniks. Seega jääb Eesti lihtsalt tulenavalt nii oma ajaloolisest taustast, väiksusest, kui ka geograafilisest asendist, suurematest muutustest kõrvale või õigemini need jõuavad Eestisse hiljem, siis, kui nad on mujal juba rakendatud.
„Siinkohal peab aga toetama kõiki algatusi Eesti tööstuse digitaliseerimiseks ja ei ole kuidagi välistatud, et mõni Eesti ettevõte oma lahendustega ka maailma vallutab," oli Ruiso kindel.
Puudulikud andmed
Tootmisjuhtide peamiseks väljakutseks on Ruiso sõnul info puudumine tootmise detailidest. "Tootmises võib küll esialgne plaan olla üks, kuid reaalne olukord tihtipeale ei vasta sellele. Kui mingi info on puudu, siis ei vasta plaan või aruandlus tegelikkusele ja nii ei saa teha õigeid või täiendavaid otsuseid, mis aitaksid tõsta efektiivsust," selgitas ta.
Ruiso väitel muutub tootmises olukord iga tund. "Pidevalt võib ette tulla muudatusi, mida esialgne plaan ette ei näe: näiteks läheb masin katki, õige materjalirulli otsimine käsitsi võtab pikemalt aega, töötaja jääb haigeks, tellimus tühistatakse või mõne teise kliendi tellimuse tähtaeg muutub," loetles Ruiso. "Klassikaline majandus- või haldustarkvara aga ei paku sellistes olukordades vajalikku paindlikkust."
Selleks, et teha õigeid otsuseid, on vaja Ruiso sõnul teada, mis täpselt reaalajas toimub - kus, mida ja kes teeb tellimuse käsitlemisel. Õige info peab jõudma õigel ajal otsustajateni. "Erinevate objektide asukoha jälgimine tootmises on tööstus 4.0 oluline osa. Kui detailid on näha, saab tootmist ka täpsemalt planeerida ja efektiivsust tõsta. Selle jaoks tuleb ka vastavasse tehnoloogiasse investeerida," selgitas Ruiso.
Ruiso kinnitusel on aga jätkuvalt erinevaid põhjuseid, miks reaalajas tootmise jälgimist laialdaselt veel ei kasutata. "Üsna sageli puudub firmadel selge ülevaade oma tarneahela pudelikaeladest ning teadlikkus tehnoloogiatest, mis aitaksid igapäevaseid probleeme lahendada."
Peamised takistused
Digitaliseerimine vajab mõistagi rahastust, eelarvet ja projektimeeskonda ehk inimesi, kes sellega ettevõttes tegelema peaksid. Neid aga Ruiso sõnul sageli napib. "Rahastuse osas on võimalik saada toetusi pikemate visioonide elluviimiseks nii EASilt kui ka Eliko tehnoloogia arenduskeskuste (TAK) programmist. Mis puudutab meeskonda, siis parimad projektid sünnivad aga erinevate osapoolte koostöös nii ettevõtte sees- kui ka väljastpoolt," märkis Ruiso ning julgustas kaasama vajadusel ka väliseid eksperte.
Ruiso sõnul on andmete olemasolu siiski vaid üks samm efektiivsuse kasvatamise suunal - sama oluline on ka see, kuidas neid andmeid lugeda ja nende põhjal otsuseid teha. "Andmeid ei osata ettvõttes alati omade jõudude ja teadmistega maksimaalselt ära kasutada. Seetõttu tasuks kaaluda ka analüüsimisel ettevõtte-välise abi kaasamist," soovitas ta.
Hyrles OÜ tegevjuhi Urmo Sisaski sõnul on baaslahendused, millega andmete kogumist saab alustada, turul olemas. Samas kui hakata sellist baaslahendust kasutama, selgub tavaliselt peagi, et valmis lahendus ei ole piisav ja vaja oleks saada lisaandmeid juurde. „Sellepärast on vaja programmi kohandada vastavalt ettevõtte spetsiifikale ja vajadustele. Meie puhul on see olnud väga ajamahukas ja suur töö," kinnitas Sisask. Sellele vaatamata julgustas Hyrlese juht ettevõtteid neid kulutusi tegema. „Saadud andmed aitavad tootmisprotsessis vähendada kadusid ja suurendada efektiivsust. Samuti saame seda kaudu selgitada töötajate oskusi ja motiveerida tublimaid töötajaid."
Oluline konkurentsieelis
Ka Ruiso kinnitas, et kuigi pikemaajalise visiooni elluviimine toimub etapiti ja võtab oma aja, siis esimesi tulemusi, mis efektiivsust tõstavad, näeb tihtipeale juba algfaasis. Seega ettevõtted, kes kaasaegsete tehnoloogiate juurutamisega juba praegu tegelevad, loovad endale tulevikuks konkurentsieelise.
"Näiteks võib tuua ehitusmaterjale tootva Ruuki lao, kus analüüsiti esmalt töötajate liikumistrajektoore. Tulemustega jäädi rahule, kuna andmed olid usaldusväärsed ja täpsed. Analüüs andis ka ülevaate, milliseid riiuleid enim kasutatakse ning selle põhjal saab nende asukohti edaspidi optimeerida. Järgmise sammuna liigutakse edasi materjalirullide liikumise jälgimisega," tõi Ruiso näite kohaliku turu tööstuse 4.0 valdkonnast.
Urmo Sisask ütles, et neil on tootmisettevõttena oluline jälgida tootmisseadmete kasutamise efektiivsust OEE (Overall Equipment Efficiency). Ettevõtte seadmed on ühendatud võrgus kas otse või vastavate andurite kaudu ja jälgimiseks kasutatakse programmi Real Time Factory, mis annab reaalajas ülevaate kõigist tehase seadmetest.
„Mikroettevõtted saavad muidugi ka ilma hakkama, vähemalt alguses. Tihti on küsimus ka ambitsiooni puudumises, ehk ollakse rahul praeguse olukorraga ja öeldakse „nii oleme ju alati teinud". Ja kui tõepoolest ei olegi soovi ettevõtet arendada või kasvada ning uusi kliente ja turge leida, siis võib-olla polegi vaja. Kui aga on ikka soov minna välisturgudele ja ettevõtet kasvatada, siis ilma hakkama ei saa. Juhtkonnal on väga raske teha õigeid ja põhjendatud otsuseid, kui ei ole selget informatsiooni ja ülevaadet tootmises toimuvast," kinnitas ta.
