Tööstusettevõtted ei tohiks digitaliseerimise plaane sahtlisse jätta
Võrreldes eelmise aastaga on tööstusettevõtete plaanid muutunud pisut tagasihoidlikumateks. Mullu soovis alustada või jätkata hiljemalt viie aasta jooksul digitaliseerimist 61 protsenti tööstusettevõtetest, tänavu 54 protsenti.
Oluliselt on aastaga vähenenud küsitlusperioodiga samal aastal digitaliseerimisega tegelevate ettevõtjate hulk (34 protsendilt 24 protsendini), mida võib osaliselt tõlgendada sellega, et kui eelmisel aastal nende protsessidega alustati/jätkati, siis nüüdseks on plaanid ellu viidud.
Üle poolte ehk 54 protsenti intervjueeritud tööstusettevõtetes ei alusta ega jätka digitaliseerimisega lähima kahe aasta jooksul, kuna selleks ei nähta vajadust. Teine suurem põhjus on, et täiendavat automatiseerimist ei peeta enam võimalikuks. Mõlemad põhjused on võrreldes eelmise aastaga küsitletud tööstusettevõtete seas suurenenud. Samas on vähenenud välised takistavad tegurid, nagu infopuudus ja pangast laenu saamise võimalus.
HKScani Balti üksuste juhi Anne Mere sõnul on tööstusettevõttes oluline pidevalt ühel või teisel moel oma tegevust ümber vaadata ja senistes protsessides muutusi teha. „Ka kriisiolukorras tuleb lisaks olukorrale reageerimisele suunata pilk ettepoole, et vaadata, milliseid kriisiga avaldunud nõrkasid kohti tootmisprotsessides oleks võimalik asendada tänapäevase tehnoloogiaga,“ ütles Mere.
„Jätkates digitaliseeritud lahenduste kasutuselevõtmist on võimalik tööstusettevõtetel kiirendada arengut ja püsida rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Kui tootmises on tagatud, et tulemusteni jõutakse kiirelt, paindlikult ja nutikalt, siis avab see võimalusi ettevõttel liikuda väärtusahelas ülespoole ning teha suurema lisandväärtusega tööd,“ lisas Mere. „Praeguses olukorras võidab see, kes suudab paremini ja kiiremini vastata kliendi vajadustele. Digitaliseerimisega viivitanutel ja vastavate plaanide edasilükkamisel on oht jääda turu ja kliendi ootustest maha.“
Uuringu järgi näevad tööstusettevõtted enam võimalusi tootmisprotsesside ja laoarvestuse efektiivsemaks muutmisel. Võrreldes eelmise aastaga nähakse mõnevõrra vähem võimalusi juhtimise ja tellimise-väljastamise protsesside edasiseks digitaliseerimiseks.
