Töötaja vaimset tervist kindlustusseltsid ei hüvita
“Mina kaotasin pooleks aastaks töövõime ränga ülekoormuse tagajärjel,” rääkis ametnik Aima Piiroja (32). “Loomulikult oleksin huvitatud vaimse tervise kindlustamisest, sest nii pikalt kodus olles vajasin hädasti raha. Olen uurinud, et kuidas sellega on, kuid saanud kindlustusseltsidelt vaid eitavaid vastuseid.”
Hingehäda raske mõõta
“Õnnetusjuhtumi kindlustus hüvitab siiski vaid füüsilise trauma tagajärjel tekkinud kahjud,” ütles Salva Kindlustuse kindlustusdirektor Urmas Kivirüüt. “Põhimõtteliselt on Eestis võimalik end kindlustada kõige vastu, mis tekib ootamatult ja ettenägematult ja mille tekkimist on võimalik üheselt tuvastada.”
Kivirüüdi sõnul ei kuulu emotsionaalsed traumad kindlustuskatte alla just seetõttu, et sellise seisundi olemasolu või puudumist ei ole võimalik üheselt hinnata ja tõendada. Õnnetusjuhtumikindlustuse lepingu järgi ei kuulu emotsionaalne trauma, depressioon või meele-oluhäired hüvitamisele. Ajutise töövõimetuse puhuks on õnnetusjuhtumikindlustuse sõlmimisel võimalik valida hüvitise vormidena kas päevaraha või valuraha.
Seda, et emotsionaalseid traumasid polevat võimalik mõõta ja tõendada, kinnitasid kõigi Eestis tegutsevate kindlustuspakkujate esindajad. “Katkiläinud asi, kriim autokapotil, tšekk mingiks kuluks on tõsine argument. Kui see on vajadusel olemas, vastavalt vormistatud jne – kõik on selgelt raha-keelde üle kantavad,” ütles ise õnnetuse tõttu ajutiselt töövõime kaotanud Tartu Ülikooli õppejõud Mart Mõtlik. “Kriimu hingel on aga raskem nähtavaks teha ja kroonideks arvutada. Eriti siis, kui seda ei taheta teha.” Mõtliku sõnul on niisuguste mittenähtavate kahjude kohta juriidilises terminoloogias olemas moraalse kahju mõiste, kuid juristid soovitavad sellele eriti mitte apelleerida, sest kohtutel on vähe selle-alaseid kogemusi.
Urmas Kivirüüt selgitas probleemi kindlustusfirma seisukohast: “Ilma põhjaliku analüüsita pole võimalik väita, millised inimesed kalduvad rohkem depressiooni ja millised vähem. Seda enam, et inimesed ei ole valmis tavaliselt sellistel teemadel vestlema ega ankeetides oma andmeid avalikustama. ”
Moraalset kahju võimalik nõuda
Juristide sõnul on moraalse kahju hüvitamise kohtupraktika täiesti olemas, ainuüksi viimase kolme-nelja aasta jooksul on sääraseid juhtumeid olnud piisavalt. Kui on tekkinud psüühiline kahju, tuleb läbida psühhiaatri ekspertiis, et arvutada välja, millised on kahju tagajärjed inimese igapäevasele elukorraldusele.
ERGO Kindlustuse AS-i vastutava aktuaarti Tarmo Kolli sõnul on moraalne kahju varaline kahju, mille suurus sõltub paljuski riigis kehtivast seadusandlusest. Paljudes riikides mõistetakse selle suurus välja kohtu kaudu.
“Arenenud ja pikaajalise kogemusega kindlustusturgudel on isikukahjude – näiteks ravikulud, vigastushüvitised, kindlustuspensionid jms – osakaal väljamaksetes oluliselt suurem kui meil. Selle põhjuseks on kallimad raviteenused ja suuremad isikukahju kompenseerimise nõuded ühelt poolt ja teiselt poolt pikaajalise tegevusega kogunenud suur hulk kindlustuspensionide saajaid,” ütles Kolli.
Kokkuleppe küsimus
Niisiis on töötajal õigus küll moraalse kahju hüvitamisele, ent kui kindlustuslepingus seda sees ei ole, ei saa ka kannatanu seda hüvitist kindlustusfirmalt välja nõuda, vaid peab seda nõudma kahju tekitajalt. Nii et kokkuleppe küsimus. Pole välistatud, et mõni kindlustusfirma hakkab ka moraalse kahju hüvitamist hõlmavat kindlustust pakkuma, ent samas tuleb inimesel sel juhul reeglina arvestada kõrgemate kindlustuspreemia maksetega.
Kindlustajate hinnangul võib see kontoritöötajatele ära tasuda. Kuna õnnetusjuhtumikindlustus emotsionaalse trauma vastu ei kindlusta, peavad mitmed küsitletud vaimse töö tegijad seda praegu enda jaoks ebaatraktiivseks tooteks.
Tohtrite sõnul on probleemiks pigem aga see, et inimesed peavad psüühikahäireid millekski väga müstiliseks ja häbiväärseks ning ei julge nendega arsti poole pöörduda. Rääkimata siis kahjutasu sissenõudmisest.
Psüühikahäireid saab mõõta
Psühhiaater Jakov Šlik: “Psüühikahäirete diagnostika ei erine kehaliste haiguste omast. Neid diagnoositakse vastavalt kehtivale rahvusvahelisele haiguste klassifikatsioonile ja tõenduspõhistele kriteeriumidele. Asja teine külg on psüühikahäiresse haigestumise seostamine traumaatilise kogemusega. Siin on olukord keerulisem, kuna psüühikahäirete tekkimise põhjusi seni täpselt ei teata. Psüühikahäired võivad ilmneda emotsionaalse üle-elamise taustal. Sellisel juhul võib psüühilist tegurit käsitleda vallandava faktorina, kuid selle põhjuslik osa haiguse tekitajana ei ole paraku nii kindlalt ja füsioloogiliselt tõendatav nagu füüsiliste traumade korral.”
Moraalset kahju võimalik nõuda
Jurist Anno Aedmaa: “Nüüdne võlaõigusseadus näeb ette üsna täpse regulatsiooni (kahjustatud isiku füüsiline ning hingeline valu ja kannatused, VÕS § 128 lg 5). Tihti on moraalse kahju hüvitamisel takistuseks ebapiisav tõestatus – kannatajad ei oska tänapäeva psühhiaatria ja psühholoogia meetodeid kasutada ning eksperte kaasata. ”
