Töötajatele pakutavate optsioonide maks võib tõrjuda välisinvestorid

 (5)
Töötajatele pakutavate optsioonide maks võib tõrjuda välisinvestorid
Sten Tamkivi hinnangul jätab optsioonide maks Eesti allhankemaaks.Rauno Volmar (EPL arhiiv)

Erisoodustusmaksu kava võib pärssida tehnoloogiafirmade edulugude jätkumist.

Eestisse välisinvesteeringuid ootavate tehnoloogiafirmade juhtide hinnangul peaks riik loobuma mõttest maksustada välisomanikult töötajatele lisatasuna pakutud optsioonid ehk võimaluse osta kindlaksmääratud hinnaga tööandja aktsiaid ja saada kaasomanikuks. Veelgi enam – maksust peaks vabastama ka Eesti tööandjad. Rahandusministeeriumis esimese kooskõlastuse saanud tulumaksuseaduse muudatus sihib aga vastupidist.

Möödunud nädalal Skype Eesti juhi Sten Tamkivi blogis avaldatud kommentaarist lahvatanud vastukaja viitab, et ministeeriumi analüüs sellele ettepanekule on olnud puudulik, sest Eestist võidakse tõrjuda oluliste valdkondade välisinvesteeringud.

Rahandusministeeriumi mak­supoliitika osakonna nõuniku Elo Haugase kinnitusel ei olegi eesmärk saada tulu, vaid üksnes kõrvaldada ebavõrdne olukord. Et aasta keskel selliseid maksumuudatusi üldjuhul ei tehta, on seaduse tõenäoline jõustumise aeg tema sõnul 2011. aasta algus. 

Motiveerib töötajat

Tamkivi nimetas eelnõu ettevõtete karistamiseks. „Kui meie töötajad ei saa olla omanikud, siis jäämegi lihtsaks allhankemaaks, kust parimad ajud lahkuvad kohta, kus nad saavad olla midagi enamat kui lihtsalt palgatöötajad,” märkis ta.

Kuna optsioonid ei ole palk, pakub Tamkivi lahenduseks maksustada võimalik kasu tulumaksuga vaid selle tekkimise hetkel, jättes kõrvale teised erisoodustusmaksud. „Muidugi tuleb ühtlustada Eesti ja välisfirmade vahel valitsev ebavõrdus. Aga mitte nii, et kumbki ei saa töötajaid optsioonidega motiveeridega, vaid vastupidi – et mõlemad saaksid ja tahaksid seda rohkem teha.” Sama meelt on kodumaise kapitali toel vähiravimeid arendava AS-i Celecure tegevjuht Tarmo Kivi.

„Seadusemuudatus kaotab jällegi ära ühe põhjuse, mis on soodustanud välisinvesteeringute tulemist Eestisse,” nentis Kivi. Ta selgitas, et optsiooniprogrammi eesmärk on ühildada omanike ja töötajate huvid firma arendamisel ja väärtuse kasvatamisel. Kivi sõnul võiks ettevõtte optsioonipakett moodustada 5–10% kogu aktsiakapitalist, mis tähendab maksude lisamisel olulist lisakulu.

„Olulisematel inimestel võiks tulu optsioonide realiseerimisest ikka ületada ühe aasta tasu ja ettevõtte suurema edu korral seda oluliselt,” hindas Kivi. Seni on Celecure kasutanud optsioone tippjuhtkonna motiveerimiseks, kuid plaanib jagada neid kogu meeskonnale. „Mida enam sõltub ettevõtte väärtus töötaja panusest, seda rohkem tasub optsioone anda,” lausus ta.

Koormus ka alustavale ettevõttele

•• Alustaval ettevõttel lubavad optsioonid pakkuda oma töötajatele võimaluse saada osa tuleviku tuludest (kui äriidee on edukas) ja motiveerida neid ajal, kui palk seda veel ei suuda.

•• „See on hea tulemuspalga maksmise viis, mis ei lähe ettevõttele midagi maksma, sest tulu saadakse aktsia hinna tõusuga kujunenud vahest,” selgitas biotehnoloogiafirma Asper Biotech tegevjuht Koit Kikas.

•• Geenitestidega tänavu oma käivet viiendiku jagu kasvatanud Asper Biotechil on varasem kogemus ka tavatöötajatele aktsiaoptsioonide jagamisest. Kikase sõnul osteti need kõik välja. Möödunud aastal osteti ettevõte Ameerika fondidest välja Eesti omanike kätte, kuid võimalik kasv ettevõtte börsile viimise kaudu ei välista töötajatele optsioonide jagamise kordamist.