Sampo Eesti Kindlustuse juhatuse liikme Mihkel Uibopuu sõnul on tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustuse seaduse ettevalmistamine venima jäänud ning ühiskonna suhtes on tegemist kuritahtliku viivitusega.
PRIIT SIMSON>/I>
Tööandjad peavad järgmisel aastal kindlustama kõik töötajad kutsehaiguste ja tööõnnetuste vastu.
Uus seaduseelnõu tagab töötajale õnnetuse või haigestumise korral selle eelse sissetuleku ning surmaga lõppenud tööõnnetuse korral pere ülalpidamise.
"Seaduse eesmärk on säilitada elatustase, mis oli töötajal enne õnnetust või haiguse teket," ütles Sampo Eesti Kindlustuse tugifunktsioonide divisjoni juht Mihkel Uibopuu.
Hansapanga personalijuhi Agve Aasmaa sõnul on kõikide töötajate kohustuslik kindlustamine õigustatud ohtliku töökeskkonnaga alade puhul, selle nõudmist kõikidelt tööandjatelt peab ta liiale minekuks.
"Inimesele peab ikkagi ka jääma mingi vastutus oma elu ja tervise eest," arvas Aasmaa. Ta lisas, et töökaitseseadus paneb tööandjale vastutuse normaalse töökeskkonna eest."Kui töökeskkond on viidud seadusega nõutud tasemele, siis on see tööandjale ka palju maksma läinud. Lisaks veel kõigi töötajate kohustuslik kindlustamine tähendaks tööandjale liiga suurt koormust," põhjendas Aasma.
Seaduseelnõu kohaselt hakkaksid tööandjad maksma iga kuu kindlustusmaksu, mille suurus sõltub töötaja palgast ja eriala riskiastmest. Töötaja jaoks midagi ei muutu, sest kulutused katab igal juhul kindlustusselts. Tööandja omavastutuse korral nõuab kindlustusselts lihtsalt ettevõttelt osa kulude katmist.
Ehitusettevõtte Lemmi-käinen Eesti AS-i juhatuse esimees Avo Lillemäe sõnul on nende firma ehitusmehed kõik kindlustatud, sest seda nõuab Soome emafirma.
Hansapank on kindlustanud peamiselt turvalisuse tagamisega seotud töötajad, samuti on üldise kindlustuspaketi raames tööõnnetuste vastu kindlustatud panga peamajas töötavad inimesed
Kutsehaigustega seotud kulutused katab kindlustusselts siis, kui vastav komisjon on diagnoosinud haiguse kutsehaigusena.
Hansapank nõuab tööle-asujailt silmaarsti tõendit, sest seadus kohustab töö-andjat kinni maksma arvutiga töötavate inimeste nägemiskontrolli ja silmade tervise muutumise korral ka abivahendite muretsemise.
"Selleks, et muutust tuvastada, on vaja fikseerida algseis," põhjendas Aasmaa. "Samas oleks inimõiguste vastane nõuda inimestelt tervislike seisude kohta tõendeid," lisas ta.
Praegune seadusandlus kohustab tööandjaid maksma kinni kõik tööõnnetuse või kutsehaigusega seotud kulutused. Eesti probleem on Uibopuu väitel selles, et tööandjad vahetuvad või likvideeritakse ning vastutus jääb õhku.
"See tähendab ka riigile suuremat koormat, praegu läheb tööõnnetuste ja teiste hüvitiste maksmiseks um-bes 2 protsenti sotsiaalmaksust," rääkis Uibopuu.
Kui seaduseelnõu järgi läheb hüvitamisvastutus kindlustusseltsile, peaks see tähendama sotsiaalmaksu alanemist.
"Tööandjad tahaksid seda kindlasti," ütles rahandusministeeriumi juriidilise osakonna juhataja Alar Urm. "Sotsiaalministeeriumi väitel on pensionikulutused, praegu väga suured ja seepärast nemad maksuvähendamist ette ei näe. Arvan, et neil on õigus," pidas Urm sotsiaalmaksu alandamist vähetõenäoliseks. Tema sõnul on eelnõu teisel kooskõlastusringil ministeeriumites ning hakkab kehtima tõenäoliselt aasta pärast.
Õnnetused
EELMISEL AASTAL REGISTREERITI 2266 TÖÖÕNNETUST, TÖÖÜLESANNETE TÄITMISEL SAI SURMA 45 INIMEST
Tervisekahjustus:405 töötajat
Teel tööle sai töötajatest:
surma:
6
raske tervisekahjustuse:
136
Kutsehaigusi:301 inimesel
359 haigust
Kutsehaiguse põhjus:
vibratsioon:
43%
ülekoormus:
32%
müra:
16%
