Tooted, mis püüavad sind mõista


Philipsi disainijuhi visioon tarbeelektroonika tulevikust on ähmaselt murettekitav.

Mida enam Stefano Marzano räägib, kuidas neid elutuid objekte inimlikumaks muuta, kuidas neid suhtlema ja meie vajadusi mõistma panna, seda kergem on ette kujutada, et nad ärkavad ellu ja pöörduvad meie vastu. Just nagu ulmelood meid alati hoiatavad.

Aga nagu hullud teadlased vahetult enne masinate mässu, kinnitab ka Marzano, et kunagi ei teki kahtlust, kes on peremees. Need objektid lihtsalt peavad meie elu kergendama.

?Mulle meeldib mõelda uutest intelligentsetest seadmetest kui miniteenritest. Neil on oma intelligents, funktsionaalsus, kuid nad peavad õppima, ning sel teel hakkavad nad meie soove ette aimama ja meid rohkem toetama,? ütleb ta.

Itaalias sündinud Marzano on Philips Designi tegevjuht ja pealoovdirektor. Philips Design on Philipsi allüksus, mis pakub tarbeelektroonika-, valgustus-, meditsiinitehnoloogia- ja pooljuhtidekontsernile disainiteenust. Läinud kuul leidsid 12 Philips Disaini seadet äramärkimist iga-aastasel Saksa iF tootedisaini auhindade jagamisel. Nende hulka kuulusid haiglaskanner, kohvimasin, digitaalkaamera, lameekraanteler ja naiste elektripardel.

Edu tähistab pööret Philipsi käekäigus. Philips Designi peakorteris Eindhovenis räägib Marzano, et vanasti, kui Philipsi-taolised ettevõtted lõid uusi turge toodetele, nagu lambipirnid ja pesupesemismasinad, keskendus tootearendus pigem tootmise kui tarbijate vajadustele. Nendeks olid standardimine, valmistamise lihtsus, kulude kokkuhoid ja tootmisprotsess.

Tootmise vajadused on praegugi olulised, kuid kuna enamiku toodete turg on küllastunud, on põhirõhk suundunud tarbijatele ja nende rahuldamata vajadustele.

Kaks kogemust

Oma 114-aastase ajaloo vältel on Philips olnud suurepärane tehnoloogiafirma, tuues turule näiteks helikasseti ja laserplaadi. Kui turg 1970-ndate lõpul küllastus, ei suutnud firma paremini oma seadmeid turundada. Näiteks 1980-ndatel sai asjatundjate poolt kõrgelt hinnatud Philips 2000 lüüa videoformaadisõdades. Ja 1990-ndate algul sattus kontsern rohkem turundusele orienteeritud Aasia rivaalidega võisteldes pankroti äärele.

Philips Design tegeleb nüüd mineviku puudujääkide korrigeerimisega. Inimeste soovide ja vajaduste uurimiseks on tööle palgatud antropoloogid ja kognitiivpsühholoogid. Üksus korraldab ?kultuuriskaneeringuid? lähiaja sotsiaalsete, kultuuri- ja esteetikatrendide uurimiseks ning ?strateegilise tuleviku? uuringuid järgneva viie kuni seitsme aasta arengute etteaimamiseks. Uuringute tulemused annavad teavet ja inspiratsiooni emafirma äriotsusteks ? milliseid tooteid arendada ja turule tuua. Uuringutest tuleb esile inimeste igatsus lihtsuse järele. Marzano meenutab, kuidas 1970-ndatel Philips ja teised tootjad võistlesid omavahel, mitu programmi nad suudavad pesumasinatesse installeerida, kuigi uuringud tõestasid, et neist kasutati vaid väheseid. Seega kulus palju investeeringuid väärtuste loomiseks, mida tarbijad tegelikult ei tahtnudki. ?1970.?1980. aastatel oli aeg, kui üritati avaldada muljet toodete keerukusega,? ütleb Marzano. ?Tehnoloogia on minetamas oma põnevust ja huvitavust dekoratsioonielemendina. Täielikult on möödas ajad, mil inimesed olid uhked oma helikeskuse üle, sest see oli must ja värvilisi lambikesi täis. Nüüdisajal tõrjutakse kõike, mis keerukust lisab.?

Funktsioonide lihtsustamisega kaasneb vormi lihtsustamine. ?1970.?1980. aastatel oli trend, mida võiks nimetada dekonstruktsiooniks või dekonstruktivismiks ? detailide näitamine ja neile kõigile erisuguse väliskuju andmine. Selle asemele tuli trend, mis suundub väga algelise vormi poole,? räägib ta.

?See on peaaegu nagu inimkeha. Inimkehas on palju keerukat. Ometi tunnetame seda nähes ühtainust üksust. Me ei näe läbi naha, kuid kogeme ühte, esteetiliselt ilusat harmoonilist vormi.?

Vältimatult tuleb meelde Apple?i iPod. Veidi ebaõiglaselt, sest paljud Philipsi tooted, nagu näiteks automaatkohvimasin Senseo Excel või nahahooldusvedelikku pritsiv elektripardel Philishave Cool Skin, on sellega oma vormi ja käsitsemise lihtsuse poolest vähemalt võrdsed. Philips on eriti uhke koduse elektrisŠokiaparaadi HeartStart üle ? see on nii väike ja lihtne kasutada, et isegi viieaastane laps suudaks vanema südameseiskumisest päästa.

Masin nagu inimene

On huvitav, et Marzano isikustab inimkehale viidates taas eluta objekte. Tänapäeval on Marzano sõnul suur osa tootedisainist kujunenud immateriaalsuse disainiks. Ta mõtleb sellega, et kui objektid muutuvad aina interaktiivsemaks ja võivad sooritada keerulisemaid ülesandeid, ei ole vaja lihtsalt disainida nende füüsilist kuju, vaid nende suhet kasutajaga ? keelt, suhtlemismeetodit, isegi kombeid.

Ta usub, et on mängulisemaid suhtlemisviise kui igav ekraanigraafika. Lihtsal tasandil on olemas mobiiltelefone, mis suudavad sissetuleva kõne puhul üheaegselt vibreerida ja heliseda. Inimesed võivad samuti eri viisil suhelda ? peale sõnade ka kehakeele ja näoilmete abil. Sellest võikski saada lähtepunkt inimeste ja masinate vahelise kommunikatsiooni uute mooduste väljamõtlemisel.

Copyright Financial Times, tõlkis Erik Aru

Televiisorid muutuvad osaks sisekujundusest

?? Briti ajakirja What Hi-Fi? Sound and Vision viimases numbris hinnati ühe Philipsi teleri pildikvaliteeti sõnadega ?vapustav... parim, mida me kunagi näinud oleme?.

?? Kuid ka Philipsi rivaalid ? Sony, Sharp ja Matsushitale kuuluv Panasonic ? on suurepärased ning tavaostja ei pruugi vahet märgata.

?? Seepärast ongi Philips üritanud mõelda kliendi vaatenurgast, keskendudes eriti sellele, kuidas pakkuda etemat vaatamiskogemust.

?? Pimedas toas ei maksa telerit vaadata ? ekraani valgustugevuse muutused väsitavad silma. Philips hakkaski mõtlema sellele, kuidas lisada telerile oma valgusti, mis looks automaatselt ideaalsed valgustingimused.

?? Algselt oli selleks vaid lambipirn teleri tagaosas, mis valgustas seadme taga olevat seina. Kuid Philipsi lameekraanide kujundusjuhi Ian Ellisoni sõnul jõuti lõpuks tehnoloogiani Ambilight, mis reguleerib valgustust ekraanil toimuva järgi. Vaataja võib valida etteantud värvide või automaatse re?iimi vahel.

?? Philipsi sõnul näib Ambilighti mõjul ekraan suurem ja pildikvaliteet parem.

?? Ellisoni sõnul on teleriturg väga tehnoloogiapõhine ? inimesed armastavad kõrgtehnoloogilisi tooteid, ka staatusesümbolina. Kuid hindade alanedes muutuvad kliendid eeldatavasti väga valivaks.

?? Ellison räägib ?kvaliteetsetest materjalidest ja pindadest?, et muuta ?teler rohkem sisekujunduselemendiks, mitte häirivaks teguriks ruumis?.

?? ?Praegu tehakse suurte telerite kujunduses väga vähe. Inimesed tahavad seadet, mis tõesti nende koju sobiks ja oleks mõistliku hinnaga.?

Erik Aru