Ministrid otsivad ikaldusaastale lahendusi
Eile kirjutasid põllumajandustootjad ja valitsus alla läbirääkimiste lõpp-protokollile, saavutamata kokkuleppeid tuleva aasta tulupuudujäägi korvamise osas. “Kuivõrd üks pool meile üldse lähemale ei tule, siis pole võimalik kõnelusi jätkata,” märkis talupidajate esindaja Kaul Nurm. ”Täna oleme olukorras, kus kokkulepet ei tule ja tuleva aasta olukorra eest põllumajanduses on valitsus võtnud endale täisvastutuse.”
“Maal on inimesed, kes on viidud väga tõsisesse olukorda. Kavandame tõsiseid meeleavaldusi, andmaks valitsusele ja parlamendile üle tõsised nõudmised,” lausus tootjate juht läbirääkimistel Urmas Laht.
Tema sõnul on põllumajandustootjad krahhi äärele viinud Eesti majanduspoliitika, mille alla kuulub nii Maapanga pankrot, looduse katastroofiline olukord kui ka valitsusega toimunud läbirääkimiste ebaõnnestumine.
“Meid on süüdistatud, et oleme maksumaksja raha lunijad, aga see pole meie eesmärk. Meie eesmärk on saavutada maal tasuv töö,” rääkis Laht.
Saak jääb koristamata
Nurme sõnul jääb tänavu saak ilma tõttu koristamata. “Tegime valitsusele ettepaneku kuulutada see aasta katastroofiaastaks. Põllumajandusministri loogika kohaselt püütakse vist kõigepealt leida kahjud ja vaadata, kas on vahendeid nende katmiseks ning alles siis katastroofiaasta välja kuulutada,” lausus ta.
“Igal juhul mingit katastroofiaastat me välja ei kuuluta,” ütles rahandusminister Mart Opmann ega luba põllumajandustootjatele suuri dotatsioone. “Eesti põhiseaduse järgi ei ole võimalik defineerida katastroofi,” selgitas ta.
Opmann tunnistas, et lisaeelarvet põllumajanduse probleemide lahendamiseks ei ole loodud, valitsuse reservfondis on 9 miljonit krooni, millele lisandub kaks miljonit krooni välisabi. Sellest summast kõiki põllumajanduses tekkinud puudujääke kinni maksta pole võimalik.
Minister lubas, et valitsus töötab järgmiseks nädalaks välja arengukava põllumajandussaadustele uute turgude leidmiseks ja siseturu kaitsmiseks. “Teisipäeval peaksime sellega Riigikogu ette astuma,” sõnas ta.
Põllumajandussaaduste tootjate ja ümbertöötlejate võlgnevuste ahelat üritab valitsus lahendada tootjate laenude intresside ja maksegraafikute ümberajastamise ning kevadkülvilaenude tagasimaksegraafiku muutmisega.
Siseturg vajab kaitset
“Siseturgu tuleb kaitsta,” sõnas Opmann. “Eesti ei sea meile sisse toodavatele kaupadele nii kõrgeid nõudmisi kui võiks.” Läti ja Leedu on erinevalt Eestist importkaupadele kehtestanud euronormid.
Läti on halvenenud turuolukorrale reageerinud katastroofiaasta välja kuulutamise ning riiklikult kõrgendatud põllumajandussaaduste kokkuostuhindadega. Kogu majanduskahju hindavad lätlased 860 miljonile kroonile, eestlased on oma kahju hinnanud 800 miljonile kroonile.
Tänase seisuga on valitsus nõustunud toetama põllumajandust tuleval aastal 730 miljoni krooniga, mis hõlmab otsetoetust, kaudset toetust ja riiklikke programme.
