Tootjad: Eesti piimandussektorit ootab katastroof
Põllumeeste ja piimatööstuse esindajad on arusaamisel, et valitsus käituks vastutustundetult, kui kärbiks põllumajandustoetusi. Need toetused on ette nähtud ebavõrdsete toetustasemete kompenseerimiseks Euroopa Liidu uute ja vanade liikmesriikide tootjate vahel.
Piima kokkuostuhind on aasta jooksul langenud 5,25 kroonilt 3,80 kroonile. Väikestele taludele makstakse veelgi vähem ning surve hinna languseks püsib. Tootmise omahind põllumajandusettevõtetes on keskmiselt 4,30-4,60 krooni kilogrammi kohta.
Täna on uute lautade omanike laenukoormus ja intressikulud nii suured, et tekib tõsine küsimus, kuidas nii madalate kokkuostuhindadega vastu pidada? Võib tekkida reaalne oht, et ettevõtted on sunnitud lõpetama ja maksumaksja rahaga tehtud investeeringud lendavad tuulde.
Kilepiima liitrihind poodides ületab vaevalt 6 krooni. Lihtne arvutus näitab, et nii madala hinnaga pole võimalik piima toota. Tänane piima hind poes on sisuliselt 10 aasta tagune tase, mil kõikvõimalikud kulud olid mitmeid kordi madalamad.
Tarbijad ostavad poes pahaaimamatult odavamat piima, mille tulemusena satub tõsise löögi alla piimatootmise püsimajäämine Eestis.
Kogemused majanduses näitavad, et ühe majandusharu kadumine hakkab edaspidi hindu oluliselt tõstma. Samas pakub piimatootmine tööd söödatootmises, loomapidamises, töötlevas tööstuses, logistikas jne.
Sügisese eelarvekärpe raames vähendati põllumajandustoetuste lisamakseid 780 miljonilt 545 miljonile. Lisamaksete järjekordne vähendamine tähendab Eesti piimandussektorile sisuliselt katastroofi.
Samas tuleb rõhutada, et piimast umbes 40 protsenti läheb eksporti. Poliitikud toonitavad sõnades, et ettevõtted peavad eksportima, kuid täna võivad riiklikud eelarvekärped ühele ekspordisektorile kriipsu peale tõmmata.
