Ka teistes Euroopa riikides on nendes harudes hinnad oluliselt kerkinud, kuid Eesti on hinnatõusu poolest siiski esimeste seas, teatab statistikaamet.

Kiirenemist jätkas hinnatõus toiduainetööstuses, hinnad kasvasid septembris aastases võrdluses 13%. Peamiseks toiduainetööstuse mõjutaks oli hinnatõus piimatööstuses, kus tootjahindade kasv ulatus septembris 27%ni.

Alates juulikuust on piima kokkuostuhind võrreldes aasta varsema ajaga järjest kerkinud ning see on kajastunud ka tootjahindades. Teravilja kallinemine mõjutas osaliselt hinnatõusu jahu- ja tangainete tootmises (31%) ning muude toiduainete tootmises (12%).

Puidutööstuses on hindade aastane kasv sellel aastal püsinud 20% lähedal, ka septembris olid tootjahinnad 19,5% kõrgemad kui eelmisel aastal. Hinnasurvete taga on peamiselt toormehindade kallinemine. Puidusektori hindade tõus iseloomustab ka teisi lähiriike (Soome, Rootsi, Läti). Ehitusmaterjalide tööstuses on hinnad jätkuvalt liikunud kasvutrendil. Aastaga on tootjahinnad tõusnud 13%. Ettevõtjate hinnangul on hinnatõus siiski peatumas, mis osaliselt on tingitud nõudluse vähenemisest.

Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud ettevõtjate seas prognoosis kaks kolmandikku lähitulevikuks müügihindade püsimist praegusel tasemel, hinnatõusu ootas ligi 30% küsitletutest. Üldiselt on hinnatõusu ootused vähenenud, eranditena võib välja tuua toiduainetööstuse ning rõiva- ja tekstiilitööstuse. Toiduainetööstuses oodatakse hinnatõusu seoses tooraine kallinemisega.

Septembris toimusid ekspordihindade osas sarnased muutused tootjahindadega. Eelmise aasta septembrist olid hinnad 9,1% kõrgemad ja augustiga võrreldes tõusid 0,9%. Ekspordihindade kasvu mõjutavad endiselt rohkem puidu ja metallide hinnatõus. Impordihindade aastane kasv on viimased kolm kuud püsinud samal tasemel. Aastatagusest olid hinnad 2,9% kõrgemad, ka eelmise kuuga võrreldes ei toimunud olulisi nihkeid.

Endiselt oli kiireim ekspordihindade tõus metsamajanduses (kasv 1,8 korda). Septembris kiirenes taas hinnakasv puidu ja puittoodete ning metallide tootmises, vastavalt 24% ja 20%ni, metalltoodete osas oli hinnatõus siiski madalam (7%). Ka toiduainete ja jookide tootmises jätkus kerge hinnasurve ülespoole (kasv 14%). Eelmise aasta septembrist olid ekspordihinnad madalamad vaid turbatööstuses.

Pärast mitmekuist langust olid naftasaaduste impordihinnad jälle aastatagusest kõrgemad (kasv 3%), mis tulenes eelmise aasta madalast võrdlusbaasist. Eelmise aasta septembris algas nafta maailmaturuhinna langustrend. Kiireim impordihindade aastakasv oli endiselt puidu ja puittoodete osas, hinnad olid kolmandiku võrra kõrgemad. Veel võib välja tuua põllumajandussaaduste impordihindade kasvutempo olulist kiirenemist (11%ni), mis tulenes samuti baasiefektist.