Konkursil osales 51 projektitaotlust ning rahastuse sai neist 23 projekti, milles plaanitakse kaasata 6300 töötut. Neist loodetakse tööle saada 1200. Projektid on suunatud enamikule töötute riskirühmadest: pikaajalised töötud, erivajadustega inimesed,  noored  töötud (15–24), vanemaealised töötud (55–vanaduspension), töötud, kellel on ebapiisav eesti keele oskus.

Projektide kogusumma on 96,6 miljonit krooni, sellest 75,1 miljonit krooni on Euroopa Sotsiaalfondi toetus. Projektitegevusi viiakse ellu 2008. aasta lõpuni.

Euroopa Sotsiaalfondist toetatakse muu hulgas pikaajaliste töötute ja teiste riskirühmade tööhõivesse toomist ja töötute oskuste kujundamist tööandjate vajadustele vastavaks.  Tööhõive suurendamise kõrval rõhutatakse ka töökohtade kvaliteeti, sealhulgas võrdseid võimalusi meestele ja naistele.

Euroopa Liidu toetuse abil on ellu viidud väga erinevaid tööhõive edendamise projekte ning seeläbi aidatud eri riskirühmi tagasi tööle. Kõige rohkem on projektides pakutud koolitust, ent on jagatud ka ettevõtlustoetust ning pakutud tööpraktikat. Üldiselt rakendatakse projektide elluviimisel juhtumikorralduse põhimõtteid. Enamik I ja II vooru projektidest on püstitatud eesmärgid praeguseks ka saavutanud ning tööd on leidnud paljud inimesed, kes olid juba lootuse kaotanud.

Riskirühmade tööpuuduse vähendamiseks oli eelmise poolaasta seisuga rahastatud projekte 130 mln krooni ulatuses. Enamlevinud teenusteks olid koolitused ja rehabilitatsioon. Riskirühmadest on kõige rohkem (umbes 40%) toetustest kulunud puuetega inimeste abistamiseks. Pikaajaliste töötute abistamiseks on neile pakutud rehabiliteerivaid tegevusi, keeleõpet, tööharjutusi, arendatud koostööd ettevõtjatega ning loodud tugiisikute võrgustikke. Noortele on pakutud peamiselt toimetulekukoolitust, erialakoolitust, tööharjutusi ning rakendatud töösubsiidiume.

Meetme 1.3 järgi on toetuste kogumaht Euroopa Sotsiaalfondist aastateks 2004–2006 413,6 miljonit krooni. Eesti riik peab panustama vähemalt 104 miljonit krooni