Töötuid ehitajaid ootab kohanemine Soome eluga

Tallinna tööhõiveamet valib Soome saatmiseks välja 20 töötut ehitajat Väljavalituid koolitatakse Soome pagulastele mõeldud programmi järgi

Kakskümmend töötut ehitajat, kes parasjagu jaanuaris juhtuvad Tallinna tööhõiveametis kirjas olema, võidakse valida Eesti-Soome ühiskursustele, kus õpetatakse kohanemist Soome tööeluga.

Kursuse läbinutest valivad soomlased omakorda välja 15 meest. Nemad pääsevad tööle Soome. Nõudmised on kandideerijatele suured: Tallinna tööhõiveametis peab töötuna kirjas olema, kandidaat peab olema kvalifitseeritud ehitaja ja hea, kui töödejuhataja kogemustega, ta peab olema Eesti kodanik ning valdama igapäevatasandil soome keelt.

Kohanemiskoolitus Soome minekuks?

Intrigeerivat nime kandev programm Softimmigrants on Soomes kasutuses juba aastaid. Selle sihtgrupp on sissesõitnud, kes pole tööd leidnud, on teise kultuuritaustaga või ei oska hästi keelt. Eesti ehitajad, keda Soome saatmisel ootab ees kindel töökoht, kõike seda pole. Küsimus “miks peaks raha raiskama eestlaste koolitamiseks, et Soomes hakkama saada?”, muudab tööhõiveametnikud trotslikuks.

Tööturuameti peadirektor Mati Ilisson viitab uuringule, mille järgi on võõrtööjõul alati kohanemisega probleeme. Mis uuring see täpselt on ja mida see näitab, ta ei täpsusta. “Koolitusprogramm Softimmigrants on mõeldud nii välismaale tööle minejatele kui ka sealsetele ettevõtjatele,” selgitas Ilisson. “Seal õpetatakse, kohanemist, tööseadusandlust, laiemat tausta, kirjutamata reegleid, mis alati kaasnevad. Julgen väita, et soomlane ja eestlane on täiesti erinevad inimesed. Hea, kui saab teise riiki saabujat sisseelamisel abistada.” Näiteks võib arusaamatusi tulla siis, kui kohalikest naljadest aru ei saa, lisas peadirektor.

20 õnnelikku, kellest soomlased omakorda 15 välja valivad, selguvad jaanuaris Tallinna tööhõiveametis peadirektori kohusetäitja Kai Kotka käe all.

Korralik töö 20 mehele

“Mingit avalikku konkurssi pole, need on inimesed, kes just siin on töötuna kirjas ja kel on nõutav kvalifikatsioon.” Viiepäevane koolitus märtsis tuleb väljavalitute jaoks informatiivne: mehed saavad teada, mida Soome tööandja neilt ootab, suhtub Kotka ettevõtmisesse positiivselt. Tema tähelepanekul on eestlane üpris varmas välismaale tööle minema, kui perekondlikud suhted vähegi lubavad.

Soome tööturu värbamiskeskuse andmetel on Soomes 103 000 välismaalast, neist töötab 10 324, 12 670 on tööotsijana kirjas, kõikvõimalikes koolitusprogrammides osaleb 7514 sissesõitnut. Softimmigrants on mõeldud just neile. Värbamiskeskuse konsultant Kalev Liibert möönis, et Eesti ja Soome vahel tõesti suurt erinevust pole. Kuid programmi mõttetuks ristida pole mõtet, näiteks annab see tööleminejatele ülevaate tööseadusest. Viimast käiakse kõige rohkem uurimas ka värbamiskeskuses Tallinnas.

PROJEKT Softimmigrants

• Soomlaste algatatud pilootprojekt, et koolitada eesti töömehed Soomes toime tulema

• Eesti-poolne partner on tööturuamet.

• Peale Soome-Eesti osalevad projektis vastavalt Austria-Ungari ja Itaalia-Rumeenia.

• Projekti rahastab Leonardo da Vinci programm.

• Tööturuamet: “Eesmärk on arendada kultuuride erinevuste tunnetamist ja sotsiaalkultuurilisi teadmisi tööjõu hulgas, et kaasa aidata tööalasele mobiilsusele Euroopa Liidus ning ära hoida kultuurilistest erinevustest tulenevat diskrimineerimist töökohal.”

• Projekti käigus läbi viidud uuringute ja koolituste tulemusena koostatakse käsiraamat immigrandile, mida levitatakse EL-i riikides.

Otsesed sihtrühmad:

• immigrandid (sisserännanud inimesed, põgenikud, võõrtöölised Austrias, Soomes ja Itaalias, kes plaanivad või on juba rännanud sihtriiki ning vajavad uude riiki sisseelamiseks sotsiaalkultuurilisi teadmisi).

• nende firmade töötajad,kus sisserännanud inimesed tööle hakkavad.

Allikas: Tööturuamet