“Hüvitiste kogusumma suurenemise taga on töötuskindlustushüvitise saajate arvu suurenemine,” ütles töötukassa avalike suhete juht Anu Ojasalu Päevaleht Online`ile.

“Tänu palkade kasvule on suurenenud ka väljamakstavad hüvitised, töötuskindlustushüvitise saajatel on keskmise hüvitise suurus kasvanud aastaga pea veerandi võrra. Nii töötuskindlustushüvitise saajate kui kollektiivse koondamise hüvitise saajate tõusus on suur roll üle 346 inimese koondamisel Kreenholmist.”

Kõige enam maksti töötuskindlustushüvitisi — 66,7 miljonit krooni. Hüvitist said esimeses kvartalis 3690 inimest, mis on 44% rohkem kui aasta tagasi, mil hüvitist sai keskmiselt 2571 inimest kuus.

Keskmiseks väljamakstud hüvitiseks kujunes 4440 krooni ning see on eelmise aasta sama ajaga võrreldes kasvanud 30%. Uusi töötuskindlustushüvitise määramisi oli selle aasta esimeses kvartalis 2 583.

Selle aasta esimeses kvartalis rahuldas töötukassa 33 laekunud kollektiivse koondamise hüvitise avaldust, mis on samuti kolmandiku võrra rohkem kui aasta tagasi (21 avaldust).

Kollektiivse koondamise hüvitist määrati esimeses kvartalis 845 inimesele (aasta tagasi 351 inimest). Keskmiselt määras töötukassa kollektiivselt koondatule hüvitist 12 094 krooni. Kollektiivse koondamise hüvitisi maksti kokku 10,2 miljonit krooni.

Tööandja maksejõuetuse ehk pankrotihüvitist määras töötukassa esimeses kvartalis seoses 39 ettevõtte maksejõuetusega. Kokku said hüvitist 446 inimest, mis on 36% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.

Keskmiseks määratud hüvitise suuruseks oli 27 427 krooni, maksimaalne hüvitise suurus 61 350 krooni. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga suurenes maksejõuetuse hüvitise keskmine suurus 84% ning maksimaalne hüvitis 35%.

Suurimale arvule inimestele määras töötukassa hüvitist Tallinnas asunud ehitusettevõtte Merkanter OÜ pankroti tõttu. Selle juhtumi raames määrati pankrotihüvitist 67 inimesele, kokku 2,4 miljonit krooni.

Maksejõuetuse hüvitisi maksti kokku 12,1 miljonit.