Riigiasutus on alates mullu aprillist korraldanud kokku 14 IT-hanget, kuid vaid kolmel juhul on võetud hinnapakkumine rohkem kui ühelt firmalt. Kõik ülejäänud hanked on kas liht- või väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetlused ühe ja alati mõistagi eduka pakkujaga. Summa, mis on konkurentsita laiali jagatud, küünib 32,5 miljoni kroonini ehk ühe hanke hind ulatub keskmiselt 2,3 miljoni kroonini. Kuus korda on hangetel võitnud OÜ 3 Step IT. Selle firma kaukasse läinud hangete kogusumma on üle 8 miljoni krooni. Kaks korda on edukas olnud WebMedia. Tegemist on olnud kallite hangetega, sest kahe töö kogusumma ulatub tervenisti 10,4 miljoni kroonini, kirjutab Äripäev.

Töötukassa infosüsteemide juhataja Urmas Visse vastab Äripäeva küsimustele põhjalikult neljaleheküljelise kirjaga. Üldjoontes leiab Visse, et töötukassa ei ole kuidagi konkurentsi piiranud, riigihangete seadust silmas pidades ei ole nad millegi vastu eksinud. "IT-valdkonnas tekib tugev konkurentsieelis tänu sisseelamisperioodile. Ei ole võimalik, et tuleb uus pakkuja ja see uus pakkuja on kohe parem. Uus pakkuja võib olla parim IT-firma maailmas ja pakkuda teenust väga soodsa hinnaga, kuid see ei tee temast sisuliselt parimat pakkujat," rääkis Visse. Tema sõnul on vanal pakkujal olemas kogu tarkvara ja litsentsid, tehnoloogia ja oskusteave. "Ning kõige olulisem - töötukassa süsteemide sisemine äriloogika on 100% omandatud. Uus pakkuja peab selle kõik omandama ja see toimub ainult töötukassa arvel," põhjendas Visse ainult üksikute väljavalitute eelistamist IT-hangetel.

Ta toob näite. "Hetkeseisuga koosneb töötuskindlustuse infosüsteemi dokumentatsiooni dokumentide arv 196 dokumendist. Olulise info saab kätte, kui lugeda läbi 1263 lehekülge. Lisaks tarkvarakood, kokku ca 95 000 koodirida. Sellise mahu eeldatav realistlik omandamisperiood on umbes üks aasta. Eelduseks on konkreetse kliendi kasutatava tarkvaratehnoloogia tundmine," kirjeldas IT-juht. Ta lisab, et sellist sisseelamisperioodi saab lubada vaid rahulikes tingimustes. "Riigihangete seadus näeb raskete olukordade jaoks selgelt ette lahenduskäigu, mida töötukassa ka eriolukorras on kasutanud. Seetõttu on sel perioodil märkimisväärselt suure hulga töid ära teinud vähesed kindlad firmad."

Äripäev küsis töötukassa IT-hangete kohta hinnangut ka "kassa" nõukogu esimehelt, tööandjate keskliidu juhilt Tarmo Kriisilt. Paraku saatis Kriis temale vastamiseks mõeldud küsimused enda väitel edasi töötukassa juhatuse esimehele Meelis Paavelile, kes jäi vastused võlgu.