Töötukassa juht: oleme majanduse tagasilöökideks ja üllatusteks valmis

 (10)
Suurim töötuse kasv Harjumaal
Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel.
Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel. Foto: Tiit Blaat

Majanduskasvu mõningase edaspidise langusega seoses ootame ka väikest töötuse kasvu. Oleme aga valmis ka ootamatusteks, kui asi peaks minema arvatust hullemaks, kinnitas Töötukassa juht Meelis Paavel.

Ajakirjanikele Töötukassa eelmise aasta tulemusi tutvustades märkis Paavel, et tulevikuprognoosides tuginevad nad rahandusministeeriumi, Eesti Panga ning teiste analüüsikeskuste prognoosidele. Nende kohaselt peaks lähiaastatel majanduses olukord olema stabiilne ning oodata on väikest sisemajanduse kogutoodangu langust.

Töötukassa ootab praegu, et sellel aastal on töötuse määr 5%, tuleval aastal 5,4% ning 2022. aastal 5,5%.

Samas möönis Paavel, et kindlalt ei oska tulevikus toimuvat keegi ette näha. „Oleme valmis ka ootamatusteks ja oleme valmis aitama kui asi läheb hullemaks kui arvatud," lausus Paavel.

Mullu suurim töötuse kasv Harjumaal

Eelmisel aastal jäi keskmine registreeritud töötute arv Paaveli sõnul napilt üle 32 000 ja töötuse määr oli 4,9%. See tähendab, et suurt muudatust ei toimunud ja kuigi tunamulluselt 4,7% tasemelt on toimunud väike tõus, siis on tööpuudus endiselt madal.

Paaveli sõnul jäi mullu vähenenud töövõimega inimeste töötus samaks ning kasvas veidi tavatöötus.

Seotud lood:

Töötuse määr kasvas kuues maakonnas. Suurim, 0,4-protsendipunktiline kasv oli mullu Harjumaal. Enim mõjutasid kasvu koondamised ning lisandunud juhatuse liikmete arv ( 2018. aastast on ka juhatuse liikmetel teatud tingimustel võimalik end töötukassas arvele võtta ja hüvitist saada).

Paaveli sõnul on kasvu juures keeruline ühte konkreetset põhjust välja tuua. Ühe võimaliku tegurina tõi ta välja ka mullused suunatud kampaaniad ja on võimalik, et on töötute nimekirja on lisandunud inimesi, kes varem end Töötukassas töötuna registreerinud ei olnud.

Ida-Virumaal on olukord selgem, sest seal on töötute arvu kasvu mõjutanud põlevkivisektori koondamised. „See on teema, millega ka sel aastal erinevate nurkade all kokku puututakse," kinnitas Paavel.

Mulje massilistest koondamistest on petlik

Paavel tõdes, et eelmisel aastal tundus, et koondamisi on väga palju, kuid see mulje oli petlik ning Töötukassa statistikas see ei kajastu. Paljud koondatud on läinud kiiresti uuesti tööle. Koondatute osakaal uutest töötajatest on kasvanud 13,2- protsendile.

Suurimad koondamised olid eelmisel aastal põlevkivitööstuses, kus suuremahuliselt koondas Enefit. Hüvitist on põlevkivisektoris saanud 635 inimest ja töötuna arvele tulnud 506 inimest.

Rõivatööstuses olid suurima koondajad Sangar ja Baltika. Sektoris on hüvitist saanud 335 inimest ning töötuna arvele tulnud 280.

Danske ja Luminor on suuremate koondate sekka tõstnud ka pangandussektori, kus hüvitist on saanud 196 inimest ning töötuna arvele tulnud 134.

Kokku määrati eelmisel aastal koondamishüvitisi 7 165 korral ehk kokku kümnendiku võrra rohkem kui 2018. aastal. Keskmine hüvitise suurus oli 2028 eurot.

Karjääriteenused koguvad populaarsust

Töötukassa ei paku teenused mitte ainult töötutele, vaid ka ametis olevatele inimestele, võimaldades neile ümberõpet võimalikuks karjäärivahetuseks. Paavel tõdes, et inimeste huvi õppimise vastu oli eelmisel aastal rekordiline.

Samuti kerkisid rekordilisele tasemele ka töötute ehk tööotsijate koolitused.